Õpetaja kutse hindajate konkurss

Õpetaja peab olema enesekindel professionaal, et pidevates muutuste tuultes enda rolli ühiskonnas teadvustada ja väärtustada. Õpetaja kutse aitab läbi eneseanalüüsi taastada õpetaja usku iseendasse ning enda ametisse. Kutse hindajana on Sul võimalus toetada õpetajaid selles protsessis. Tule anna oma panus!

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi, et täiendada õpetaja kutse hindajate ridu. Hindaja ülesandeks on:

– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,

– anda tagasisidet,

– olla erapooletu,

– vajadusel külastada, vaadelda taotlejate tunde,

– teha koostööd ülikoolidega õpetajahariduses,

– olla heaks eeskujuks õpetaja maine kujundamisel ühiskonnas.

Kui Sa oled

– tugeva praktilise pedagoogika kogemuse ja tugeva empaatiavõimega,

– hea eneseväljendus- ja argumenteerimisoskusega,

– näidanud üles head otsustusvõimet,

– taotlenud õpetaja kutset või seda 2016. aastal taotlemas,

– valmis hindajate regulaarseteks koolitusteks,

– ja Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsesse arengusse,

siis tule ja osale õpetaja kutse hindajate konkursil.

Selleks saada:

1) oma CV ja motivatsioonikiri,

2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või teiste töö hindajana

aadressil kutsekoordinaator@gmail.com hiljemalt 28. märtsiks 2016. Soovi korral tee seda juba oma isikliku portfoolioga, mis tugineb õpetaja kutsestandardil (vaata rohkem www.opetajateliit.ee).

Kutseinfo seminarid

18. jaanuaril korraldab Eesti Õpetajate Liit veebinari, et anda ülevaade õpetaja kutse taotlemisest ja jagada vajalikke näpunäiteid ning ühtlasi vastata kutset taotlemist puudutavatele küsimustele. Registreeru siin

Kui Sul on võimalus kohale tulla, tule 21. jaanuaril Tallinna Ülikooli, kus tutvustatakse kutse taotlemist lähemalt. Registreeru siin

 

Tekkinud küsimused ning vajalikud dokumendid taotlemiseks saata e-posti aadressile: kutsekoordinaator@gmail.com

 

Algas kutsetaotluste esitamise kevadvoor

Alanud on kutsetaotluste esitamise kevadvoor. Taotlusdokumentide vastuvõtt lõpeb 5. veebruaril kell 24.00. (Hiljem laekunud taotluste läbi vaatamine lükkub sügisvooru.) Dokumendid tuleb saata e-posti aadressil: kutsekoordinaator@gmail.com

Vestlusvoor toimub 3. ja 4. märtsil, kutsekomisjon koosolek on 11. märtsil.

Vaata lähemalt: Kutse taotlemine

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Lasteaednike Liidu pöördumist Riigikogule

Eesti Õpetajate Liit peab oluliseks, et Eestis kehtib nii alus- kui üldhariduse õpetajatele (ja tulevikuvaates kindlasti ka kutse- ja kõrgkoolis õpetavatele) ühtne kutsesüsteem ja seega ka ühtsed nõudmised ning tingimused. Lisaks palgateemadele aitaks lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate kutsete suurem ühendamine kaasa sujuvamale ettevalmistusele kooli minekuks ja kahe seni lahus hoitava asutuse sisulisele koostööle.

Seega, ei räägi me antud teemal mitte ainuüksi õpetajaid, vaid eriti just õpilasi silmas pidades. Õpioskus, vaimne tervis, sotsiaalsed oskused kujunevad inimese varases eas ja seetõttu on ülimalt oluline, et õpetajad erinevatel haridusetappidel koostööd teevad. Oma väärtus võib tekkida õpetajate sujuvast liikumisest üldharidusest nt lasteaedadesse ja vastupidi läbi kutsesüsteemi ja EÕLi tulevase täiendõppe.

Peame riiklikult oluliseks teemaks käsitleda õppimist riigis laiemalt, elukestva õppe strateegia võtmes. Toetame lasteaednike ettepanekut liikuda sõnadelt tegudele, formaalsustest sisusse – seda ootavad nii tänased noored, kes soovivad enda tulevikku Eestimaal näha kui Eesti ühiskond laiemalt.

Õpetajate palganumbris ning professionaalsetes eeldustes ja tingimustes on suured käärid. Lisaks sellele on olukord, kus lasteaiaõpetaja palk ei ole ühtlustatud õpetaja palga alammääraga mitte ainuüksi arusaamatu, vaid ka lubamatu. Riiklikult kehtestatud õpetaja palga alammäär peab olema summa, mille teenib IGA Eesti riigis täiskohaga töötav õpetaja. Lubatud erisused (ning võimalused selleks palgafondis) peavad olema arvestatud vastavalt ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile. Ei peaks olema kahtlustki, et haridust ning haritust hindavas riigis saab enda kompetentsid tõendanud spetsialist ka spetsialisti palka. Mis ja miks peaks Eestis teisiti olema?

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Eesti Õpetajate Liidu sünnipäevakonverents

Pildid 105
Eesti Õpetajate Liidul on 27.mail 98.sünnipäev ja me tähistame seda traditsioonilise kevadkonverentsiga, millel seekord siiski on veidi laiem taust, kuna sellest peaks saama ka sissejuhatus  õpetajate kongressi ettevalmistavatele sammudele.
Kevadkonverentsil on kavas arutada õpetaja rolli üle ühiskonnas. Teema on jagatud kolmeks mõtteliseks osaks: Mis on õpetaja roll?  Õpetaja on rollist väljas.(?) Kuidas saada oma rolli tagasi?
Konverents toimub 27. mail kell 11.00 – 18.00 Tallinna Ehituskoolis, Pärnu mnt 162
Konverentsi kava: Sünnipäevakonverents
Konverentsile saab registreerida SIIN

 

Põnevad esitlused psühholoog MSc Toivo Niibergilt

Õpetajatele meeldib väga teisi õpetada,  aga nad on  ka ise innukad õppijad ning käivad meeledi koolitustel. Kuid sellega kaasneb üks probleem –  väärtuslikku infot kuhjub nii palju, et sealt on raske kõige olulisemad  mõtted üles leida. Avaldame kaks õpetajaid vägagi puudutavat esitlust  psühholoog Toivo Niibergilt:

1. ÕPETAJA AUTORITEET

2 KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA

Kohtumine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga

Eesti Õpetajate Liidu juhatus kohtus täna haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga. Arutluse all olid haridusvaldkonna murekohad ja professionaalset õpetajatööd soodustavad ning takistavad tegurid. Pikemalt peatusime õpetaja kutse ja professionaalsuse teemadel, kooli turvalisuse küsimustel ja arutlesime ka õpetaja töökoormuse üle, ennekõike läbi selle sisu ning võimaluste.

Kuigi õpetajate kutsestandard tundub kõrgete nõudmistega, siis süvenemisel saadakse aru, et pea kõike juba tehaksegi, ehkki võib-olla endalegi teadvustamata. Tänaste probleemide (õpetajate ettevalmistus, 21. sajandi väljakutsed, õpetajate enesekindlus) ning ühiskonna-riigi-õpetajate omavahelise suhestumise lahti mõtestamiseks tutvustasime ka sügiseks planeeritavat õpetajate kongressi.

Olime ühisel meelel, et Eestis üldjuhul ei taheta näha heal haridustraditsioonil põhinevaid tugevusi ja pigem keskendutakse kriitikale.

Puudutasime vajadust suurema koostöö järele nii erinevate ministeeriumite kui ka koolis erinevate osapoolte vahel. Hariduse teema ei ole kindlasti ainult õpetajate ja haridus- ning teadusministri teema, vaid kogu ühiskonna teema.

Kuigi riiklikult on laual rasked eelarveläbirääkimised ja midagi garanteerida ei saa, kordas minister juba meedias väljendatud mõtet, et tema on õpetajate eest väljas.

Tutvumine toimus koostöises meeleolus, pingevabas õhkkonnas ja juhatusele jäi kohtumisest positiivne mulje.

10 nõuannet õpetajale turvatunde saavutamiseks koolis

Õpetaja hukkumine õpilase käe läbi on kooliga seotud inimeste turvatunnet tugevalt kahjustanud. Murelik õpetaja tekitab kahjuks ka õpilastes ebakindlust, sest nagu neurodidaktikute uuringud on näidanud, sõltub õppimine ja klassi meeleolu eelkõige õpetaja positiivsest hoiakust. Meedias on ilmunud palju nõuandeid psühholoogidelt ja kriisinõustajatelt vaimse tasakaalu taastamiseks ja õpilaste abistamiseks. EÕL lisab omalt poolt väikese nimekirja praktilistest nõuannetest, mida on võimalik koolis kohe rakendada.

1. Õpetajavastast verbaalset ja ka füüsilist vägivalda esineb koolides rohkem, kui sellest rääkida tahetakse. Sellepärast on väga oluline, et õpetaja informeeriks sellistest juhtumitest  kooli juhtkonda ning räigemate kiusamise puhul teataks politseisse. Ka kooli territooriumil kehtivad inimese väärikust ja julgeolekut kaitsvad Eesti Vabariigi seadused.

2. Enamikus koolides on olemas kriisiplaanid eriolukordades käitumiseks. On vajalik, et need oleksid kogu koolipersonali poolt ühiselt läbi arutatud – siis on kõigil  ühtne arusaam sellest, mida ohu puhul ette võtta ja kelle poole pöörduda. Igal õpetajal on soovitav ka oma klassiruumi ja koridori turvalisust hindava pilguga vaadata.

3. Kooli kriisiplaani olulisematest meetmetest ja ohtude vältimise võimalustest tuleks rääkida ka lastevanemate koosolekutel, see suurendab usaldust ning kindlustunnet.

4. Õpetajal peab olema õigus tunni ajal mobiiltelefon käeulatuses hoida, et ootamatute probleemide puhul oleks võimalik kohe abi kutsuda. See on vajalik ka sellepärast, et järjest enam õpib klassides HEV-lapsi, kelle tervislik seisund või käitumine võib vajada kiiret ja professionaalset meditsiinilist sekkumist.

5. Õpetajat tuleb informeerida tema õpilaste sellistest tervislikest ja käitumislikest probleemidest, mis võivad koolis probleeme tekitada.

6. Õpilase ja õpetaja vaheline konflikt tuleks  kirjalikult fikseerida. Sellest on abi kahel põhjusel: esiteks jääb kirjalik märge intsidendist, teiseks võib juhtunu kirja panemine aidata õpetajal situatsiooni analüüsida  ning probleemi põhjusi ja lahendusi näha.

7. Õpetaja võiks paluda mõnel kolleegil aeg-ajalt tundi külastada või ka filmida, et saada objektiivset tagasisidet oma kehakeele, kõne, õpetamise ja õpilaste reaktsioońide kohta. Vahel võib juhtuda. et õpetaja ise ei märkagi, et ta näiteks ei naerata tunni ajal kunagi  jne.

8. Õpetaja peaks veerandi või kursuse lõppedes küsima, kuidas õpilastel tema aine õppimine sujub ja milline on õpiõhkkond nende arvates; mis neile meeldib ja mida võiks teisiti teha. Õpilaste arvamusi ei tarvitse karta, need on enamasti heatahtlikud. Samas saab aimu ka selle kohta, kui miski kellelegi kohe üldse ei meeldi või arusaamatu on.

9. Õpilaste juttu tasub hoolega kuulata. Mõnikord on nii, et nad räägivad suurtest probleemidest koolis ja oma elus muu jutu vahele ning  nagu möödaminnes, julgemata otse väljenduda, samas ise  õpetajalt märkamist või abi oodates.

10. Õpilastega peaks vahel arutlema elulistel teemadel, sest õpetajad on tihti ainsad täiskasvanud, kellega lastel on võimalik millestki tõsiselt rääkida. Nii on võimalik saada teada õpilaste mõttemaailmast ja võib-olla seda natuke ka suunata ning probleemide puhul aidata.

 

 

 

Väljavõte valitsusliidu tegevusprogrammist: teadus- ja hariduspoliitika

Avaldame teadus- ja hariduspollitikat puudutava peatüki valitsusliidu kokkuleppeid kajastavast töödokumendist. Täismahus on tegevuspogramm nähtav SIIT

13. TEADUS- JA HARIDUSPOLIITIKA

13.1 Seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku sektori kuludest püsiks jätkuvalt vahemikus 6–7% SKP-st ning hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.

13.2 Väärtustame valdkondadevahelist koostööd haridussüsteemi korraldamisel.

13.3 Peame kõige olulisemaks liikumist uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel ning elukestva õppe printsiibi juurutamisele. Ühtlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt seotud Eesti üldise arengu ja väljakutsetega.

13.4 Lähtume „Elukestva õppe strateegiast 2020”, ning tagame programmide tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest. Aitame kaasa elukestva õppe võimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad saaksid soovi korral ümber kvalifitseeruda ning tööelus osaleda.

13.5 Muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe.

13.6 Muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks, optimeerides majanduskulude taset.

13.7 Vaatame üle ja lihtsustame EL vahendite kasutamise siseriiklikud regulatsioonid, sh kaalume siseriikliku järelvalve ümberkorraldamist ja ratsionaliseerimist (bürokraatia vähendamine).

13.8 Toetame teadusasutuste ja ülikoolide koostööd ja integratsiooni.

Õpetajad

13.9 Anname õpetajatele suurema otsustusõiguse õppetöö kujundamisel, eeskätt ainete lõimimise ja e-õppe rakendamisel.

13.10 Tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest. Viime sisse koolijuhtide korralise hindamise süsteemi.

13.11 Toetame õpetajat ja klassi juhtimist väärtustavat koolikultuuri kujundamist.

13.12 Soodustame kujundava hindamise ja õppeainete lõimimise rakendamist.

13.13 Toetame õpetajahariduse kompetentsikeskuste arendamist, kaasates rahvusvahelist kompetentsi. Muuhulgas soodustame pedagoogipädevuste omandamist teiste erialade inimestel.

13.14 Suurendame Euroopa tõukefondide abil täiendkoolituse rahastamist.

13.15 Soodustame õpetajate ümberõpet ja täiendkoolitust, et tagada õppeprotsessi ajakohasus (kujundav hindamine, ainekavade lõimitus, pidevalt uueneva digitehnoloogia rakendamine ja e-õppe arendamine jms).

13.16 Kaasame praktika korras õpetajaabi lasteaedadesse ja koolidesse õpetajaks õppivaid tudengeid.

Alusharidus

13.17 Töötame Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös huvigruppidega välja ja rakendame tervikliku lastehoiu ja alushariduse kontseptsiooni.

13.18 Algatame arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks.

13.19 Kaotame ülemäärased bürokraatlikud nõuded lastehoidudele ja –aedadele.

13.20 Soodustame erasektori poolt loodavaid lastehoiuvõimalusi.

13.21 Tagame Euroopa toetusfondide abil investeeringutoetused lasteaedade ja mänguväljakute ohutuse tõstmisesse ning lastehoiutingimuste parandamisse.

13.22 Peame võimalikuks sanktsioonide rakendamist, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta või hoiukohta.

13.23 Tagame erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias ning ühtlustame varajase sekkumise sihte alus- ja põhihariduses.

13.24 Parandame hoiuvõimalusi Eestisse tööle asuvate spetsialistide lastele.

13.25 Toetame täiendõppe korraldamise teel erinevate õppemetoodikate rakendamist koolieelsetes lasteasutustes.

13.26 Muudame Eesti haridusasutused kiusamisvabaks – toetame tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides.

Üldharidus

13.27 Vähendame haridustee katkestajate hulka, selleks täiustame tugisüsteeme ja kaalume koolikohustuse pikendamist kuni kutse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani.

13.28 Tagame kooskõlas ümberkorraldustega koolivõrgus õpilaste vajadustele vastava ühistranspordi.

13.29 Tagame riigigümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele õpilasmajutuse ja transpordi.

13.30 Arendame välja Hariduspilve tehnoloogianeutraalse keskkonna digitaalse õppevara kasutamiseks.

13.31 Pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides arendada algoritmilist mõtlemist.

13.32 Vähendame gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni ja suurendame valikuvõimalusi, andes koolidele võimaluse õpetada aineid paindlikumalt, süvendatumalt ja õpilaste eelistustele vastavamalt ning harjutades õpilasi tegema valikuid, planeerima aega ja võtma vastutust oma õpingute eest.

13.33 Laiendame e-õppe võimalusi kõigis gümnaasiumides üleriigilise e-gümnaasiumi tugisüsteemi loomise abil. Toetame kvaliteetse e-õppevara kättesaadavust haridussüsteemis ja pakume koolidele haridustehnoloogide abi digitaalse õppe juurutamisel.

13.34 Peame oluliseks finantskirjaoskuse, ettevõtlus- ja programmeerimisõppe, robootika ning riigikaitseõppe edendamist kõikides Eesti koolides.

13.35 Tagame gümnaasiumis hea eesti keele omandamise ning kvaliteetse aineõpetuse, suurendame riigi tuge ja nõudlikkust keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate vastutust selle eesmärgi täitmise eest.

13.36 Kaalume kooli töötajatele suuremate õiguste andmist kooliturvalise suurendamiseks.

13.37 Arendame koostöös kodanikuühendustega „Kaasava koolikultuuri“ mudeli, mis võimaldab koolil kujuneda kogukonnaelu oluliseks keskuseks.

13.38 Muudame riiklikku järelevalvet sisulisemaks ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse kõrge taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli.

13.39 Läheme edasi riigigümnaasiumide arendamisega, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel.

13.40 Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni nüüdisaegsetest rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes. Haridusliku erivajadusega lastele luuakse sobivad õppekohad kodukoolis, piirkonna koolide koostöös või vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud ühtsesse süsteemi ja kus prioriteediks on kõikide laste kaasatus ühiskonnaellu.

13.41 Toetame jätkuvalt IB-õppe arendamist Eestis.

13.42 Edendame lisaks kehalise kasvatuse õpetusele nüüdisaegset liikumisõpetust kõigil haridusastmetel ja teiste õppeainetega integreeritult ning anname võimaluse siduda õppekava õpilaste tegeliku sportimisega.

13.43 Jätkame ujumise algõppe programmi toetamist koolides, et tagada kõigile põhikooli lõpetajatele algtasemel ujumisoskus.

Kutseharidus

13.44 Muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades. Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimib kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekava loomise peamine sisend tuleb tööandjatelt ja mida rahastatakse täiendavalt EL vahenditest.

13.45 Toetame 55+ inimeste täiend- ja ümberõppeks sihtotstarbelisi õppeprogramme.

13.46 Taotleme erasektori stipendiumite süsteemi loomist kutseõppuritele.

13.47 Laiendame põhikooli baasil õpitavate erialade valikut.

13.48 Süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel.

13.49 Seame prioriteediks puuetega noorte sujuvale siirdumisele üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Selleks asume arendama paindlikke rakendusvõimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltööd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevõtluse vorme.

13.50 Analüüsime piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste võrgustiku loomise vajalikkust ja otstarbekust.

13.51 Kaasajastame kutsehariduse rahastamise süsteemi, tuginedes õppekava põhisele rahastamisele.

13.52 Soodustame 35 aastaste ja vanemate täiskasvanute ümberõpet kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Loome täiendavaid võimalusi teise erihariduse töö kõrvalt omandamiseks ülikoolides osaajaga õppes.

Kõrgharidus

13.53 Väärtustame eraraha kaasamist kõrgharidusse.

13.54 Seome tugevamalt ülikoolide hariduslikud vastutusvaldkonnad ning nende arendatavad teadusvaldkonnad.

13.55 Toetame ülikoolide rahvusvahelistumist ja nii välisõppejõudude kui ka välisüliõpilaste osakaalu suurendamist.

13.56 Kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet.

13.57 Soodustame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktikat ning toetame tööandjaid praktikaga seotud kulude osalise kompenseerimisega.

13.58 Peame vajalikuks kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste selgemat spetsialiseerumist.

13.59 Ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele.

13.60 Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides.

Teaduspoliitika

13.61 Loome täiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat kogemust ning seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2% SKTst).

13.62 Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, selleks kasvatame teadusasutuste baasfinantseerimist, seades eesmärgiks baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste võrdse osakaalu.

13.63 Toetame täiendavalt teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, sh suurendades ettevõtluslepingute osakaalu mõju baasrahastamisel.

13.64 Suurendame rakendusuuringute rahastust majanduse nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks.

13.65 Tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.

13.66 Soosime avaliku sektori ja riigile kuuluvate ettevõtete osalemist pilootprojektide harjutusväljakutena Eesti päritolu innovatiivse tehnoloogia rakendamisel ja edasiarendamisel.

13.67 Tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Kaalume Teadus- ja Arendusnõukogu rolli tugevdamist läbi erinevate sidusrühmade kaasamise.

13.68 Tugevdame ministeeriumite ja teiste riigiasutuste kompetentsi rakendusuuringute tellimiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks.

Huviharidus

13.69 Toetame riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi.

13.70 Loome riikliku programmi huvitegevuse toetamiseks omavalitsustes.

Eesti keele õpe

13.71 Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühma raportis kajastuvaid järeldusi ja ettepanekuid, parandame eesti keele õpetamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides. Peaeesmärgiks on eesti keele suhtlemiskeelena omandamine, selle saavutamiseks konkretiseerime riigi ja koolipidajate kohustused ning vastutuse.

13.72 Otsime koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega võimalusi koolide sportimistingimuste ja spordiinventari parendamiseks.

Vaimne tervis koolis

Vaimse tervise teemad koolis muutuvad üha aktuaalsemaks. Ühiskonnas toimuvad muutused ja pinged peegelduvad igapäevases koolielus järjest enam. Õpetajate abistamiseks hakkame meie kodulehel avaldama artikleid, tõlkelugusid ja nõuandeid, mis pärinevad meie liidu liikmeilt, aga ka headelt partneritelt vaimse tervise portaalist Peaasi.ee

Avaartiklina avaldame Toivo Niibergi mõtted teemal

KOOLIVÄGIVALLA  KAKS TASANDIT, KOLM TEED JA NELI VÄLJUNDIT

Artiklit saad lugeda SIIT

Küsimustik õpetajatele õpilasuurimuste juhendamise kohta koolis

Lugupeetud õpetaja! Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 31 sätestab, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb õpilasel rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. 2014. a. kevadel lõpetas esimene lend uue õppekava järgi õppinuid. Seepärast soovimegi uurida, kuidas on edenenud uurimistööde juhendamine, millised olid rõõmud, kitsaskohad jm.ÜPUI –s (Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut) tehtava töö raames palume vastata järgmisele küsimustikule. Teie vastuseid kasutatakse ainult kokkuvõtete tegemisel, ei kasutata individuaalselt ega ka kooli nime.NB! Palume täita küsimustik ka juhul, kui Te ei ole veel ühtegi uurimistööd juhendanud.Ankeeti saab siin: Õpilasuurimus koolis

1 2 3 6