Eesti Õpetajate Liidu seisukohad SE 57 kohta

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE

Eesti Õpetajate Liit juhib tähelepanu sellele, et:

1. Seadusemuudatus on seadusandlikku võimu survestav – alles planeeritavatest muudatustest räägitakse nii enesekindlalt, nagu oleks need juba kinnitatud,  eeldades, et riigikogu selle sellisel kujul igal juhul heaks kiidab. (Seadus tehakse valmis ja oodatakse ainult kummitemplit). Taaskord vaatame kriitiliselt kogu seaduse valmimise protsessile. Aasta tagasi toimunud ekspertide ümarlaud Haridus- ja Teadusministeeriumis, mis hetkeolukorda kaardistas ja oli pigem sissejuhatav,  ei anna piisavat alust väita, et huvigrupid ikka olid otsustamisel kaasatud.

2. Kiirustamine – kuna seaduse menetlemine jääb sügisesse, ei ole koolidel ja lastevanematel õppeaasta alguses kindlat arusaama sellest, mis kevadel toimuma hakkab. Selline taktika, kus jooksval õppeaastal rakendatakse õpilasi puudutavaid olulisi muudatusi on eksitav, õiglustunnet riivav ja vastuolus hea õigustavaga.

Lisaks sellele, kui praegu arutletakse uue haridusstrateegia üle, mis peaks ametlikult alguse saama aastal 2021, siis  on väga imelik hakata mingeid asju lihtsalt muutmise pärast muutma, mitte süsteemselt. Huvigruppidel puudub täna kindlus

3. Sisuline segadus – nt SE-s mainitud valitsusprogrammis on punkt 3.30 all juttu kõigile soovijaile ühiskonnaõpetuse tasemeeksami tegemisest, eelnõus aga põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise kontrollimisest. Need seadused on üks osa ühiskonnaõpetusest, mitte selle sünonüümid. Kas seaduste tundmise test muutub kõigile kohustuslikuks?

4. Tehniline valmidus – Kas Innove on eelnõus toodud muutusteks sisuliselt ja tehniliselt valmis? Näiteks e-tasemetööde puhul on tehnilised probleemid õpilasi segadusse ajanud, mistõttu võivad tehnilised probleemid saada takistuseks ja anda ebaobjektiivse pildi õpilase teadmistest.

5. Tõenduspõhisuse puudumine – millised on teaduslikud või teiste riikide näidetel tuginevad kogemuslikud analüüsid kohustusliku põhikooli lõpus tehtavate lõpueksamite kaotamiseks? Lisaks jääb selgusetuks, kuidas „Uus lahendus annab lisaks tarbetu koormuse vähendamisele ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta”.

Täna on tunne, et uut maja proovitakse kliendile maha müüa, kuid juhtmed on vedamata ja torud ühendamata jäänud.

Peame oluliseks toetada õpilaste tasemel ettevalmistust, mida toetavad kvalifitseeritud õpetajad, ajakohastatud õppekava ning olulise aspektina õpilase enda vastutus ja suhtumine.

Margit Timakov Euroopa teisel hariduse tippkohtumisel

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osales täna, 26. septembril, Euroopa keeltepäeval, Euroopa teisel hariduse tippkohtumisel “Õpetajad eelkõige: professionaalsus ja tunnustatus Euroopa haridusalaks” (Teachers First: Excellence and Prestige for the European Education Area), mis nagu nimigi juba ütleb, keskendus sel korral õpetajate teemale. Kohal oli üle Euroopa enam kui 800 osalejat 19 haridusministri ning 160 õpetajaga.

Margit osales ühes paralleelselt toimunud paneeldiskussioonis koos Soome ja Malta haridusministrite ning Portugali haridusministeeriumi asekantsleriga arutades seda, kuidas õpetajaametit atraktiivsemaks muuta.

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse sügisese taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on laupäev, 5. oktoober kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2020. aasta kevadisse vooru, mil kehtivad juba uued kutsestandardid!). Käesoleva sügisese vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 5.-20 november 2019. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Juhime tähelepanu sellele, et praegune taotlusvoor on viimane hetkel kehtivate  kutsestandaritega (kehtivad kuni 31.12.2019). Alates 01.01.2020 kehtivad uued kutsestandardid (kehtivus kuni 31.12.2024), milles toodud kompetentside põhiselt saab kutset taotleda alates kevadisest voorust 05.02.2020.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Õpetajatest ja koolist

Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Õpetajatel on hea meel, et ka väljaspool õpetajaskonda on kooliteemad viimasel ajal ühiskonnas laiemat kajastust leidnud. Eesti Õpetajate Liit soovib sõnastada probleemi olemuse; tuua välja, milliseid lahendusi õpetajad vajavad ning pakkuda esmaseid soovitusi erinevatele osapooltele.

Milles on täna probleem: 1. piirid, 2. …kultuur, 3. koormus
Koolis võivad tahes tahtmata põrkuda erinevate inimeste käitumisnormid ja väärtustest tulenev sobib-ei sobi, lubatud-pole lubatud mõtlemine ning suhtumine. Samas on erinevate õpetajate taluvuse piirid samuti väga erinevad – see, mis ühe jaoks tundub murdeealise emotsioonide ülekeemisena, mida saab rahuliku järjekindluse ning õpetliku sõnadega maha jahutada, tundub teise jaoks isikliku (andestamatu) solvanguna. Seega ületatakse aktiivselt nii tahtlikult kui tahtmata käitumise, tunnetuse ja taluvuse piire ning ilmselgelt ei jää see tavaliselt osapooltele märkamata.

See, kuidas piiride ületamisega toime tullakse on väga suuresti ka kultuuri küsimus: nii koolikultuuri ehk nt kuidas ja kes õppimise eest vastutab kui ka laiemalt suhtluskultuuri küsimus. Siia viimase alla mahub üksteise kuulamine, vastastikku teineteisega arvestamine ja lugupidamine – seda nii kolleegide kui õpilaste ja lastevanematega isekeskis ja vastastikusel suhtlemisel. Kahjuks on kool siiras aususes ühiskonna peegel ja kajastab hästi nii perekondades kui ka riigikogus lahendamata küsimusi.

Üheks selliseks lahendamata küsimuseks on õpetajate (tunni)koormus. Koolitööst rääkides kipuvad sõnavõtjad viibutama pika suvepuhkusega, kuid unustavad intensiivsuse astme, millega üheksa kuud igapäevaselt koolis tegutsetakse. Magamata või ületöötanud õpetajad on probleemiks nii koolijuhile, lapsevanemale kui õpilasele, rääkimata õpetajast endast ja professiooni maintes. Ootust ja oskust hoida tasakaalus enda aega ning soovi õpilaste heaks kõik anda põrmustab hetkega ülekoormus (erinevatel põhjustel). Kooli jäävad püsima vaid tugevaimad.

Vaja on lahendusi – mitte kiireid, kuid toimivaid ja püsivaid:

1) supervisioon / kovisioon koolis. Sellise läbipõlemisohuga töökohal nagu õpetaja oma peaks supervisioon riiklikult võimaldatud olema, et spetsialiste tööl hoida ning nende tööga toimetulekut ja võimekust toetada. Me peame hoidma neid, kes koolis töötavad!

2) õpetaja töökoormuse vähendamine (16-18 tundi) ning töötingimuste parandamine:  kui õpetajal ei ole analüüsimiseks, puhkamiseks, akude laadimiseks aega ei ole tulemused imestada. Väiksem koormus aitab hoida õpetaja vaimset tervist!

3) koolitusvajadus: riiklikult on kindlasti teada nii prioriteetsed valdkonnad hariduspoliitikast kui õpetajate endi soovidest ja vajadustest – endast lugupidav ja innovaatiline haridusriik kogub ja analüüsib ju selliseid andmeid ning teeb vastavaid järeldusi ning ka IGAT õpetajat mõjutavaid otsuseid. Kui õpetajad on riigile väärtuslikud, siis toetatakse nende soovi veelgi paremaks saada!

Mõned esmased soovitused:

õpetaja – 1) võta aega endale! 2) tunneta ja teadvusta enda piire – anna teada, kui sinu taluvuse piir on käes – pigem varem kui hiljem

koolijuht – 1) kuula enda õpetajaid – nende rõõme ja muresid, suhtle; 2) pea regulaarselt sisukaid arenguvestlusi ning tee töökorralduses vajalikke ümberkorraldusi

lapsevanem – 1) mõtle korraks: kui kõik Sinu lapse kooli õpetajad ühel päeval enam kooli ei tuleks, kas see meeldiks Sulle?; 2) õpetaja on kui Sinu partner – olete sama eesmärgi peal väljas – tehke koostööd!

Tähelepanu! Algas uus õpetajakutse taotlusvoor


Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on teisipäev, 5. veebruar kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2019. aasta sügisesse vooru). Käesoleva kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 8.-16. märts 2019. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Õpetajate päeva tervitus

Sügis – nagu teinekord ka koolielu – kipub teinekord olema vihmane. Ära pelga, vaid lase sel end tõsta – vihm on tihti vajalik ja kosutav.

Kosutavat ja kaunist õpetajate päeva! Aitäh, et oled õpetaja!

UNESCO tähistab sel aastal rahvusvahelisel õpetajate päeval inimõiguste deklaratsiooni 70. aastapäeva ning on valinud enda teemaks  “The right to education means the right to a qualified teacher,“ (Õigus haridusele tähendab õigust kvalifitseeritud õpetajale). Pädevad õpetajad, kes soovivad toetada iga lapse arengut, muudavad jätkuvalt iga päev maailma.

Tähelepanu! Algas õpetajakutse sügisene taotlusvoor

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse sügisese taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on reede, 5. oktoober kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2019. aasta kevadisse vooru). Käesoleva sügisese vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 1.-10. november 2018.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Eesti Õpetajate Liit meedias 2018

September 2018

Toivo Niibergi artikkel 28.septembri Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/09/vagivaldne-laps-on-kasvatuse-vili/

Astrid Sildnik 12.septembri AK uudistes haridustehnoloogide puudusest koolides https://novaator.err.ee/860900/uha-enam-koole-tahab-palgata-haridustehnoloogi-kuid-neid-on-raske-leida

Toivo Niibergi artikkel 7.septembri Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/09/vagivald-iga-kuritegu-on-haigus/

Margit Timakov 3.septembri “Uudis+” saates Vikerraadios https://vikerraadio.err.ee/855193/uudis-lauri-varik/878356

August 2018

Toivo Niibergi artikkel 24.augusti Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/2018/08/laste-kaitumishaired-kui-markad-poordu-kohe-spetsialisti-poole/

Margit Timakov 23.augustil Delfis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/opetajate-liidu-esimees-ministeeriumi-statistika-seda-ei-naita-aga-opetajate-nappus-suveneb?id=83378231

Juuni 2018

Toivo Niibergi artikkel 1. juuni Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/06/temperamendituup-on-tosine-erivajadus/

Mai 2018

Toivo Niibergi artikkel 4.mai Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/05/andekus-kas-erivajadus-voi-varjatus/

Aprill 2018

Heiki Raudla Toivo Niibergist 20. aprilli Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/04/roomus-opetaja-aitab-lapsed-paradiisi/

Toivo Niibergi artikkel 13. aprilli Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/04/kakskeelsus-kui-erivajadus/

Astrid Sildnik osales 3. aprillil TMW raames toimunud noorteprogrammi vestlusringis “We don’t need no education!”  http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tallinna-ulikooli-lektor-opilane-ei-tohiks-koolis-moelda-kuidas-n218438

Märts 2018

Astrid Sildnik osales 29. märtsil Kultuurikatlas toimunud internetipäeva paneeldiskussioonis

https://koolielu.ee/info/readnews/554681/motteid-interneti-paevalt-2018

Toivo Niibergi artikkel 16.märtsi Õpetajate Lehes

Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue

Veebruar 2018

Toivo Niibergi artikkel 16.veebruari Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/02/milleks-meile-eestikeelne-ja-meelne-haridus/

Margit Timakovi artikkel 15.veebruari Postimehes

https://arvamus.postimees.ee/4409325/opetaja-margit-timakov-emana-kull-pooldaks-laste-kodusoppimise-keeldu-kuid-juubeldavad-vanemad-arvestagu-uhe-agaga

Jaanuar 2018

ETV 24. jaanuari saates “Suud puhtaks” arutati õpetajate õiguste teemal. Eesti Õpetajate Liidust osalesid saates M. Kõrbe, E. Ots, A. Sildnik ja E. Roditšenko.

https://www.err.ee/677105/parem-suhtlus-vanematega-aitaks-koolis-rohkem-kui-keelatud-asjade-nimekiri

https://www.postimees.ee/4386673/opetaja-saates-suud-puhtaks-ka-deodorandi-pudel-voib-klassis-vagagi-surmavaks-relvaks-osutuda

  • Margit Timakovi artikkel inglise keele riigieksamist 26. jaanuari Õpetajate Lehes

Kes keda petab – kelle asi on kvaliteet Eesti hariduses inglise keele eksami näitel?

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Brüsselis toimunud haridusekspertide kohtumiselt

Saades Euroopa Komisjonilt isikliku kutse ekspertide koosolekule Brüsselis (Expert Meeting on Quality Assurance, 7.-8. mai 2018) olin rõõmsalt üllatunud. Euroopa otsib lahendusi, otsib ideid nii liikmesriikidele suunise andmiseks kui ka liikmesriikidelt heade praktikate kogumiseks ja siis omakorda jagamiseks. Tuues kokku õpilased, õpetajad, koolijuhid, ülikoolid, ministeeriumid, inspektorid, hindamisega tegelevad firmad – st vähemalt nende osapoolte esindajad – oli kindlasti tegemist kirju seltskonnaga, kes ühelt poolt vaatas teemadele erinevast vaatenurgast, kuid teiselt poolt aitas teemade lõikes pinnalt sügavamale sukelduda. Sellele lisaks veel erinevad riigid, erinevad süsteemid, erinevad kogemused, erinevad inimesed. Võiks arvata, et kuidas üldse sellisest kooslusest mingitki ühisosa saab leida, kuid pean tunnistama, et see on võimalik.

Meil oli 13 eksperdi, komisjoni tugimeeskonna liikmete ja protsessi vedajatega kokku tõhusalt töökas kahekümnene seltskond, kes kõik andsid omalt poolt maksimumi nii ideede genereerimisse, küsimustele vastamisse kui uute küsimuste sõnastamisse. Kui laual on koolide sise- ja välishindamise, riiklike eksamite ja muude testimiste ning osapooltelt tagasiside kogumise head ja vead, tugevused ning nõrkused, siis on heameel näha, et ei unustata õpilast, ei unustata õpetajat, ei unustata koolijuhti. Kõikide nende inimeste võimuses on ju ühiselt toimiva koolikultuuri loomine ja süsteem peaks neid selles tegevuses toetama. Seega on ainuõige, et me kogume infot selle kohta, kas süsteem toimib, kas see on edukas, kuidas ja mida parandada.

Haridussüsteemide kvaliteedi hindamine on kultuuri küsimus: ühiskonna, haridussüsteemi ja koolikultuuri küsimus. Enne, kui süsteemi tugevust osata hinnata, on vaja muidugi teada ka seda, et mida me üldse väärtustame, mida me koolidelt ootame – ja kas selles osas saame me rääkida nt Euroopa ühisest väärtusruumist. Kui jah, siis arvestades erinevate liikmesriikide erinevaid koolisüsteeme, nõudmisi, ootusi, vanuseid, olukorda kas on meil üldse võimalik üksteiselt õppida? Kas vastastikune usaldus võimaldab meil toetada suuremat noorte liikuvust, õppimist välismaal mitte ainuüksi ülikoolis, vaid ka juba gümnaasiumi tasemel?

Osalesin kaks päeva aktiivselt selles töös ja tõin uhkusega lauale häid näiteid Eestist, nt Eesti riiklikult alustatud rahulolu kogumisest erinevatelt osapooltelt. Samas mõtlesin teiste headest näidetest kuuldes, et kui palju meil ülikoolides ja ministeeriumis Eesti haridusmaastiku andmeid analüüsitakse, neid üldsusele tutvustatakse ning nende põhjalt järeldusi ning edasisi otsuseid tehakse, kuivõrd meil koole ja õpetajaid toetatakse nii andmete kogumisel, analüüsimisel kui väärtustamisel? Olen kindel, et ühest lahendust kõikidele liikmesriikidele, kõikidele koolidele ei ole, kuid vastastiku toimivate ja mittetoimivate praktikate kohta info jagamine, sellise info koondamine ja ühise suuna kokku leppimine aitab sihipäraselt edasi. Eesti jaoks on oluline mõelda, milline info meil meie haridussüsteemi kvaliteedi kohta olemas on ja mida me sellega peale hakkame, kuidas see meid edasi aitab.

 

Soovid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!

Sada sületäit õnne, sitkust ja sihikindlust,

sada peenratäit õisi, ilu ja töökust,

sada head soovi,

sada kaunist mõtet,

sada toimekat sammu,

just Sulle – sest oled osa sellest armsast maast –

ja ennekõike

Sulle, kallis Eesti!

 

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel Margit Timakov

Foto autor Marta Tamm

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osaleb Euroopa hariduse tippkohtumisel Brüsselis

Euroopa komisjoni hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö erivoliniku Tibor Navracsicsi korraldatud esimesel Euroopa hariduse tippkohtumisel (The First European Education Summit) 25. jaanuaril 2018 Brüsselis osaleb ja esineb paneelis ka Eesti Õpetajate Liidu juht Margit Timakov. Ühepäevane umbes 450 osalejaga  ning konverentsi põhimõttel üles ehitatud üritus toob kokku Euroopa Liidu haridusministrid, hariduspraktikud, huvirühmade esindajad ja ettevõtjad

1 2 3 9