Õpetajatest ja koolist

Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Õpetajatel on hea meel, et ka väljaspool õpetajaskonda on kooliteemad viimasel ajal ühiskonnas laiemat kajastust leidnud. Eesti Õpetajate Liit soovib sõnastada probleemi olemuse; tuua välja, milliseid lahendusi õpetajad vajavad ning pakkuda esmaseid soovitusi erinevatele osapooltele.

Milles on täna probleem: 1. piirid, 2. …kultuur, 3. koormus
Koolis võivad tahes tahtmata põrkuda erinevate inimeste käitumisnormid ja väärtustest tulenev sobib-ei sobi, lubatud-pole lubatud mõtlemine ning suhtumine. Samas on erinevate õpetajate taluvuse piirid samuti väga erinevad – see, mis ühe jaoks tundub murdeealise emotsioonide ülekeemisena, mida saab rahuliku järjekindluse ning õpetliku sõnadega maha jahutada, tundub teise jaoks isikliku (andestamatu) solvanguna. Seega ületatakse aktiivselt nii tahtlikult kui tahtmata käitumise, tunnetuse ja taluvuse piire ning ilmselgelt ei jää see tavaliselt osapooltele märkamata.

See, kuidas piiride ületamisega toime tullakse on väga suuresti ka kultuuri küsimus: nii koolikultuuri ehk nt kuidas ja kes õppimise eest vastutab kui ka laiemalt suhtluskultuuri küsimus. Siia viimase alla mahub üksteise kuulamine, vastastikku teineteisega arvestamine ja lugupidamine – seda nii kolleegide kui õpilaste ja lastevanematega isekeskis ja vastastikusel suhtlemisel. Kahjuks on kool siiras aususes ühiskonna peegel ja kajastab hästi nii perekondades kui ka riigikogus lahendamata küsimusi.

Üheks selliseks lahendamata küsimuseks on õpetajate (tunni)koormus. Koolitööst rääkides kipuvad sõnavõtjad viibutama pika suvepuhkusega, kuid unustavad intensiivsuse astme, millega üheksa kuud igapäevaselt koolis tegutsetakse. Magamata või ületöötanud õpetajad on probleemiks nii koolijuhile, lapsevanemale kui õpilasele, rääkimata õpetajast endast ja professiooni maintes. Ootust ja oskust hoida tasakaalus enda aega ning soovi õpilaste heaks kõik anda põrmustab hetkega ülekoormus (erinevatel põhjustel). Kooli jäävad püsima vaid tugevaimad.

Vaja on lahendusi – mitte kiireid, kuid toimivaid ja püsivaid:

1) supervisioon / kovisioon koolis. Sellise läbipõlemisohuga töökohal nagu õpetaja oma peaks supervisioon riiklikult võimaldatud olema, et spetsialiste tööl hoida ning nende tööga toimetulekut ja võimekust toetada. Me peame hoidma neid, kes koolis töötavad!

2) õpetaja töökoormuse vähendamine (16-18 tundi) ning töötingimuste parandamine:  kui õpetajal ei ole analüüsimiseks, puhkamiseks, akude laadimiseks aega ei ole tulemused imestada. Väiksem koormus aitab hoida õpetaja vaimset tervist!

3) koolitusvajadus: riiklikult on kindlasti teada nii prioriteetsed valdkonnad hariduspoliitikast kui õpetajate endi soovidest ja vajadustest – endast lugupidav ja innovaatiline haridusriik kogub ja analüüsib ju selliseid andmeid ning teeb vastavaid järeldusi ning ka IGAT õpetajat mõjutavaid otsuseid. Kui õpetajad on riigile väärtuslikud, siis toetatakse nende soovi veelgi paremaks saada!

Mõned esmased soovitused:

õpetaja – 1) võta aega endale! 2) tunneta ja teadvusta enda piire – anna teada, kui sinu taluvuse piir on käes – pigem varem kui hiljem

koolijuht – 1) kuula enda õpetajaid – nende rõõme ja muresid, suhtle; 2) pea regulaarselt sisukaid arenguvestlusi ning tee töökorralduses vajalikke ümberkorraldusi

lapsevanem – 1) mõtle korraks: kui kõik Sinu lapse kooli õpetajad ühel päeval enam kooli ei tuleks, kas see meeldiks Sulle?; 2) õpetaja on kui Sinu partner – olete sama eesmärgi peal väljas – tehke koostööd!

Tähelepanu! Algas uus õpetajakutse taotlusvoor


Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on teisipäev, 5. veebruar kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2019. aasta sügisesse vooru). Käesoleva kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 8.-16. märts 2019. Konkreetne aeg lepitakse taotlejaga eraldi kokku.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Õpetajate päeva tervitus

Sügis – nagu teinekord ka koolielu – kipub teinekord olema vihmane. Ära pelga, vaid lase sel end tõsta – vihm on tihti vajalik ja kosutav.

Kosutavat ja kaunist õpetajate päeva! Aitäh, et oled õpetaja!

UNESCO tähistab sel aastal rahvusvahelisel õpetajate päeval inimõiguste deklaratsiooni 70. aastapäeva ning on valinud enda teemaks  “The right to education means the right to a qualified teacher,“ (Õigus haridusele tähendab õigust kvalifitseeritud õpetajale). Pädevad õpetajad, kes soovivad toetada iga lapse arengut, muudavad jätkuvalt iga päev maailma.

Tähelepanu! Algas õpetajakutse sügisene taotlusvoor

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse sügisese taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on reede, 5. oktoober kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub 2019. aasta kevadisse vooru). Käesoleva sügisese vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 1.-10. november 2018.

Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.

Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.

Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

Eesti Õpetajate Liit meedias 2018

September 2018

Toivo Niibergi artikkel 28.septembri Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/09/vagivaldne-laps-on-kasvatuse-vili/

Astrid Sildnik 12.septembri AK uudistes haridustehnoloogide puudusest koolides https://novaator.err.ee/860900/uha-enam-koole-tahab-palgata-haridustehnoloogi-kuid-neid-on-raske-leida

Toivo Niibergi artikkel 7.septembri Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/09/vagivald-iga-kuritegu-on-haigus/

Margit Timakov 3.septembri “Uudis+” saates Vikerraadios https://vikerraadio.err.ee/855193/uudis-lauri-varik/878356

August 2018

Toivo Niibergi artikkel 24.augusti Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/2018/08/laste-kaitumishaired-kui-markad-poordu-kohe-spetsialisti-poole/

Margit Timakov 23.augustil Delfis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/opetajate-liidu-esimees-ministeeriumi-statistika-seda-ei-naita-aga-opetajate-nappus-suveneb?id=83378231

Juuni 2018

Toivo Niibergi artikkel 1. juuni Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/06/temperamendituup-on-tosine-erivajadus/

Mai 2018

Toivo Niibergi artikkel 4.mai Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/05/andekus-kas-erivajadus-voi-varjatus/

Aprill 2018

Heiki Raudla Toivo Niibergist 20. aprilli Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/04/roomus-opetaja-aitab-lapsed-paradiisi/

Toivo Niibergi artikkel 13. aprilli Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/04/kakskeelsus-kui-erivajadus/

Astrid Sildnik osales 3. aprillil TMW raames toimunud noorteprogrammi vestlusringis “We don’t need no education!”  http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tallinna-ulikooli-lektor-opilane-ei-tohiks-koolis-moelda-kuidas-n218438

Märts 2018

Astrid Sildnik osales 29. märtsil Kultuurikatlas toimunud internetipäeva paneeldiskussioonis

https://koolielu.ee/info/readnews/554681/motteid-interneti-paevalt-2018

Toivo Niibergi artikkel 16.märtsi Õpetajate Lehes

Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue

Veebruar 2018

Toivo Niibergi artikkel 16.veebruari Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2018/02/milleks-meile-eestikeelne-ja-meelne-haridus/

Margit Timakovi artikkel 15.veebruari Postimehes

https://arvamus.postimees.ee/4409325/opetaja-margit-timakov-emana-kull-pooldaks-laste-kodusoppimise-keeldu-kuid-juubeldavad-vanemad-arvestagu-uhe-agaga

Jaanuar 2018

ETV 24. jaanuari saates “Suud puhtaks” arutati õpetajate õiguste teemal. Eesti Õpetajate Liidust osalesid saates M. Kõrbe, E. Ots, A. Sildnik ja E. Roditšenko.

https://www.err.ee/677105/parem-suhtlus-vanematega-aitaks-koolis-rohkem-kui-keelatud-asjade-nimekiri

https://www.postimees.ee/4386673/opetaja-saates-suud-puhtaks-ka-deodorandi-pudel-voib-klassis-vagagi-surmavaks-relvaks-osutuda

  • Margit Timakovi artikkel inglise keele riigieksamist 26. jaanuari Õpetajate Lehes

Kes keda petab – kelle asi on kvaliteet Eesti hariduses inglise keele eksami näitel?

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Brüsselis toimunud haridusekspertide kohtumiselt

Saades Euroopa Komisjonilt isikliku kutse ekspertide koosolekule Brüsselis (Expert Meeting on Quality Assurance, 7.-8. mai 2018) olin rõõmsalt üllatunud. Euroopa otsib lahendusi, otsib ideid nii liikmesriikidele suunise andmiseks kui ka liikmesriikidelt heade praktikate kogumiseks ja siis omakorda jagamiseks. Tuues kokku õpilased, õpetajad, koolijuhid, ülikoolid, ministeeriumid, inspektorid, hindamisega tegelevad firmad – st vähemalt nende osapoolte esindajad – oli kindlasti tegemist kirju seltskonnaga, kes ühelt poolt vaatas teemadele erinevast vaatenurgast, kuid teiselt poolt aitas teemade lõikes pinnalt sügavamale sukelduda. Sellele lisaks veel erinevad riigid, erinevad süsteemid, erinevad kogemused, erinevad inimesed. Võiks arvata, et kuidas üldse sellisest kooslusest mingitki ühisosa saab leida, kuid pean tunnistama, et see on võimalik.

Meil oli 13 eksperdi, komisjoni tugimeeskonna liikmete ja protsessi vedajatega kokku tõhusalt töökas kahekümnene seltskond, kes kõik andsid omalt poolt maksimumi nii ideede genereerimisse, küsimustele vastamisse kui uute küsimuste sõnastamisse. Kui laual on koolide sise- ja välishindamise, riiklike eksamite ja muude testimiste ning osapooltelt tagasiside kogumise head ja vead, tugevused ning nõrkused, siis on heameel näha, et ei unustata õpilast, ei unustata õpetajat, ei unustata koolijuhti. Kõikide nende inimeste võimuses on ju ühiselt toimiva koolikultuuri loomine ja süsteem peaks neid selles tegevuses toetama. Seega on ainuõige, et me kogume infot selle kohta, kas süsteem toimib, kas see on edukas, kuidas ja mida parandada.

Haridussüsteemide kvaliteedi hindamine on kultuuri küsimus: ühiskonna, haridussüsteemi ja koolikultuuri küsimus. Enne, kui süsteemi tugevust osata hinnata, on vaja muidugi teada ka seda, et mida me üldse väärtustame, mida me koolidelt ootame – ja kas selles osas saame me rääkida nt Euroopa ühisest väärtusruumist. Kui jah, siis arvestades erinevate liikmesriikide erinevaid koolisüsteeme, nõudmisi, ootusi, vanuseid, olukorda kas on meil üldse võimalik üksteiselt õppida? Kas vastastikune usaldus võimaldab meil toetada suuremat noorte liikuvust, õppimist välismaal mitte ainuüksi ülikoolis, vaid ka juba gümnaasiumi tasemel?

Osalesin kaks päeva aktiivselt selles töös ja tõin uhkusega lauale häid näiteid Eestist, nt Eesti riiklikult alustatud rahulolu kogumisest erinevatelt osapooltelt. Samas mõtlesin teiste headest näidetest kuuldes, et kui palju meil ülikoolides ja ministeeriumis Eesti haridusmaastiku andmeid analüüsitakse, neid üldsusele tutvustatakse ning nende põhjalt järeldusi ning edasisi otsuseid tehakse, kuivõrd meil koole ja õpetajaid toetatakse nii andmete kogumisel, analüüsimisel kui väärtustamisel? Olen kindel, et ühest lahendust kõikidele liikmesriikidele, kõikidele koolidele ei ole, kuid vastastiku toimivate ja mittetoimivate praktikate kohta info jagamine, sellise info koondamine ja ühise suuna kokku leppimine aitab sihipäraselt edasi. Eesti jaoks on oluline mõelda, milline info meil meie haridussüsteemi kvaliteedi kohta olemas on ja mida me sellega peale hakkame, kuidas see meid edasi aitab.

 

Soovid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!

Sada sületäit õnne, sitkust ja sihikindlust,

sada peenratäit õisi, ilu ja töökust,

sada head soovi,

sada kaunist mõtet,

sada toimekat sammu,

just Sulle – sest oled osa sellest armsast maast –

ja ennekõike

Sulle, kallis Eesti!

 

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel Margit Timakov

Foto autor Marta Tamm

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osaleb Euroopa hariduse tippkohtumisel Brüsselis

Euroopa komisjoni hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö erivoliniku Tibor Navracsicsi korraldatud esimesel Euroopa hariduse tippkohtumisel (The First European Education Summit) 25. jaanuaril 2018 Brüsselis osaleb ja esineb paneelis ka Eesti Õpetajate Liidu juht Margit Timakov. Ühepäevane umbes 450 osalejaga  ning konverentsi põhimõttel üles ehitatud üritus toob kokku Euroopa Liidu haridusministrid, hariduspraktikud, huvirühmade esindajad ja ettevõtjad

Kui saad ja soovid, tule appi!

Tere, hea inimene!

Kaasava hariduse teemaga oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et saad konkreetselt kaasa mõelda ja rohkemgi. Oleme erinevate sihtrühmadega ühisloomes rahvaalgatusveebis allkirjade kogumist alustanud.
Kui tahad appi tulla ja omalt poolt algatust allkirjaga toetada, saad seda teha siin
Infoks (rahvaalgatusveebis allkirjastamisest): 
“Toetusallkirja andmise jaoks ei ole vaja endale kasutajakontot luua. Toetusallkirja andmisel salvestatakse nimi ja isikukood. Toetusallkirja andnute nimekiri on nähtav algatuse autori(te)le pärast hääletusaja lõppemist, mil autorkond saab alla laadida digiallkirjadega konteineri ja Riigikogu Kantselei vastutavale töötajale, kes kontrollib, et digiallkirjad on andnud vähemalt 16 aastased Eesti alalised elanikud.
Toetusallkirja andjaid rahvaalgatus.ee avalikult veel ei kuva, kuigi selline tehniline arendus on avatuse nimel plaanis. Kui tehniline arendus valmib, siis tagasiulatuvalt seda ei rakendata ning kasutajal on võimalik ise määrata, kas ta toetus on avalik või mitte.” 
 
Kui midagi jääb segaseks või tekitab küsimusi, võta julgelt ühendust.
 
Jaga infot soovi korral julgelt ka sõprade ja kolleegidega, kuna muud varianti lihtsalt pole – äkki kuulatakse numbreid…  Plaan on veel sel nädalal ka presidendi poole pöörduda, et juhul, kui Riigikogus hoolimata valdkonna inimeste muredest ikkagi ka seaduseelnõu kolmas lugemine läbitakse,  lihtsalt seadust välja ei kuulutaks.
Aitäh kaasa mõtlemast!
Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

 

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on esmaspäev, 5. veebruar  kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub sügisvooru 2018). Kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 2.-10. märts 2018.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

ÜHISPÖÖRDUMINE kaasava hariduse teemal

Kuigi erinevad organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui kirjalikult Kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Vabariigi Presidendile, peaministrile, haridus- ja teadusministrile, tervise- ja tööministrile, sotsiaalkaitseministrile ja Riigikogule.

Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE519 vastu võtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu menetlemisse ei ole ametlikult (mh eelnõuga kaasas oleva seletuskirja põhjal) kaasatud seaduse muudatuste ühte peamist osapoolt ehk õpetajaid.  Oleme arvamusel, et käesolev seaduseelnõu:

ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Planeeritavad regulatsioonid ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega  koolide võimalustega;

ei loo selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikuterohke hariduse omandamise võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid; sh erinevate raskusastmetega õpikud igas aines ja igale klassile), kuidas on võimalik kavandatavat reaalselt rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab;

ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. Kui elukestva õppe strateegia üldeesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused,  siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita.

Teeme omapoolse ettepaneku

  • muuta tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine normiks,
  • korraldada riiklik haridusjuhtimine läbipaistvalt ning vajadus- ja tõenduspõhiselt, tehes lähteandmed, prognoosid ja mõjuanalüüsid kõigile osapooltele kättesaadavaks,
  • koostada kaasava hariduse põhimõtteid järgides riiklik koolitus- ja rakendusplaan haridusalaste eesmärkide elluviimiseks,
  • luua riigi üldhariduselust lihtsasti mõistetav tervikpilt, mis hõlmab kõiki haridustasandeid, osapoolte koostööd ja toimivaid praktikaid olemasoleva ressursiga hakkamasaamisest.

Seda kõike selleks, et sisuliselt toetada iga õpilase arengut Eesti Vabariigis.

 

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lastevanemate Liit

Eesti Lastekaitse Liit

Teise Keele Õpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Kunstihariduse Ühing

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühing

Eesti Maakoolide Ühendus

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

 

Tekst printimiseks Ühispöördumine

1 2 3 8