Eesti Õpetajate Liit

Eesti Vabariigi 94.aastapäeva puhul  tunnustas  ja  tänas president Toomas Hendrik Ilves ka tublisid õpetajaid. Valgetähe teenetemärgi said

Hele Kiisel – Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Vladimir Ossipov – Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja

Aino Siirak – kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor

Õnnitleme!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

Reedel, 6. jaanuaril 2012 kutsus minister Tallinna esindusse ajakirjanikud ja teised huvilised, et tutvustada kahe olulise projekti – gümnaasiumivõrgu korrastamise ja õpetaja ametikoha ümberkujundamise – lähtealuseid. Meie juhatuse liikmed Margit Timakov ja Astrid Sildnik käisid ka kohal. Läksime kohale ootusärevalt, lahkusime lootusrikkalt – andes endale täiesti aru, et lisaks lootusele on loomulikult veel nii mõndagi vaja. Siinkohal tahakski rõhutada, et see oli alles algus, edasised arutelud sihtrühmadega jätkuvad juba uuel nädalal.
PALK ÜLE EESTI KESKMISE
Koolis tööd alustava noore inimese palk peaks kindlasti olema vähemalt riigi keskmine, et õpetajadki suudaks ikka väärikalt omadega iseseisvalt hakkama saada. Oleks aga samas ettevaatlik nende keskmistega…
KOORMUS POLE AINULT AINETUNNID
Klassijuhataja ülesanded ei ole ju teatavasti ainukesed lisakohustused, mis õpetajal on. Iga õpetaja on erinevate isikuomadustega, mistõttu sobib ühele rohkem õpilaste (klassijuhataja, kodumaised ja rahvusvahelised kooliprojektid jne) või õpetajate kollektiivi juhtimine (nt ainekomisjonide ja -liitude juhatajad), teisele õppematerjalide koostamine, kolmandale eksamite ettevalmistamine, neljandale koostöö ülikoolide ning teadlastega, viiendale tulevaste ja noorte kolleegide juhendamine. Hetkel toimub meil koolides kindlasti ressursside raiskamine nii mitte rakendamise kui ka ülekoormatuse arvel. Õpetajaks olemine on alati tähendanud enamat kui tunni andmist – hea, kui selles ühisele arusaamisele jõutakse nii õpetajate endi kui ka kooli juhtimise ja pidamise tasandil.
ÕPETAJA ABIMATERJALID
Midagi juba kusagil on, päris mitmeski kohas; kuid vaja oleks süstematiseeritud varamut, mille täiendamine toimub organiseeritult. Kui need, kellel juba on midagi jagada, seda teevad, võib ühises tegemises sündida midagi veel põnevamat – seda ka aineüleselt. Konkurents õpilaskohtade pärast on ehk selget pilku ähmastamas, kuid peaksime mõistma, et eesmärgiks on tagada igale õpilasele hea haridus. Ainete sisuline lõiming ning hea kogemuse jagamine võiksid olla need, mida riiklikultki mitte ainuüksi tunnustatakse, vaid ka eeldatakse.
LEPING KOOLIJUHIGA
Kahjuks ei ole me vist päris kõikjal selleks valmis veel, et koolijuhil rohkem otsustusvõimu oleks – kuid kooli kui organisatsiooni tugevuses on tal juba praegu suur roll. Koolijuht, ja laiemalt kogu juhtkond ei peaks aga arvama, et nende kohad on igaveseks kindlustatud; kaotada tuleb politiseerunud ja korrumpeerunud süsteemi osa. Õpetajaamet ning haridus tervikuna peab kindlasti muutuma palju paindlikumaks, kui tahame ajaga kaasas käia. Ettevaatlikuseks on aga samuti põhjust, sest päris igaüht tänavalt klassi ette kohe tööd tegema saata ei pruugi mitmes mõttes turvaline olla.
UUS KUTSESTANDARD
Kutsestandard vajab kindlasti kiiremas korras ajakohastamist ja sellega hakatakse juba sellest kuust aktiivsemalt tegelema. Siingi on kohti, mis vajavad läbi mõtlemist ning arutamist.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et äärmiselt positiivne on see, et hetkel ei ole antud valmis lahendusi, vaid dialoogi ning vestluse alustuseks vajalikud mõtted. Kindlasti peaks meist igaühe ülesanne nüüd – üldist eesmärki silmas pidades – olema maksimaalne valmisolek kaasa rääkida, teisi ära kuulata, tõsiselt pingutada ja positiivselt meelestatud olla. Suhtumistega „niikuinii midagi ei ole võimalik muuta“, „see on vaid jutt“, „kui minu mõtet sisse ei kirjutata, siis mina kaasa ei löö“ ehk „mina üksi tean täit tõde“ jne kaugele me ei jõua….või vähemalt sinna ei jõua, kus haridus Eestis olla vääriks.
Vaata ministeeriumi lehelt materjale õpetaja ameti ümberkorraldamise http://www.hm.ee/index.php?0512785 ja gümnaasiumivõrgu korrastamise http://www.hm.ee/index.php?0512784 kohta.
Oleme saatnud aineliitude juhtidele palve saata esialgset tagasisidet esmaste mõtete kohta, mida ministeeriumi lähtealused tekitavad, jagada infot oma listides ja kutsuda õpetajaid  arvamust avaldama.

Juhatuse liikmed Astrid Sildnik, Margit Timakov ja Maila Võrno kohtusid teisipäeval, 8. novembril 2011 kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, et edendada sisulist dialoogi otsustajatega riigis. Arutluse all olid õpetajatööd puudutavad küsimused haridussüsteemi stabiilse ning kindla edasiliikumise nimel. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb: 1) jõuda kiirelt erakondade üleste hariduskokkulepeteni 2) selgeks rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse ebaselged kohustused ja ülesanded hariduses (nt riiklik järelevalve, rahastusmudelite pidavus (koefitsendid?)), 3) riigipoolne õpetajatöö tegelik väärtustamine (õpetajate palgapoliitika ümbervaatamine, õpetaja kvalifikatsioon ja enesetäiendamine, õpetaja motivatsioon), 4) õpilastele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele kooliharidusele. Kultuurikomisjoni esimees pakkus konkreetseks probleemide lahendamise alustuseks PGS-i monitoorimist ning palus selleks ka õpetajatepoolset sisendit. Selles valguses otsustati aasta alguses ühiselt maha istuda.

Pressiteade
14. oktoobril 2011

Kolmapäeval, 12. oktoobril 2011 kohtusid Rahvusraamatukogus koolielu teravate probleemide arutamiseks Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.

Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt – õpilane, õpetaja ja koolijuht – ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevatemuudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.

Olukorra parandamiseks on nimetatud huvigrupid asunud tõsiselt ühisesse paati ja vaid koos tegutsedes on võimalik soovitud tulemusi saavutada. Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:

- hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit

- muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu

- kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks

- 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta

- olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Lastevanemate Liit

Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:

1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“

2. september 2011

Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi tervitust algava kooliaasta puhul saab lugeda SIIN

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse  18. juuni koosolekul valiti  ühehäälselt  uueks juhatuse esimeheks Margit Timakov.

Esmaspäeval, 6. juunil kohtusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed haridusminister Jaak Aaviksooga. Peateemaks oli muidugi õpetajate töö ning kutsekvalifikatsiooniga seonduv, aga räägiti ka üldisematel haridusteemadel.

Eesti  õpilased ja õpetajad on rahvusvaheliste uuringute põhjal igati hästi silma paistnud, kuid paradoksaalsel kombel on nad ise sealjuures kuidagi õnnetud ning rahulolematud. Sama tendentsi näitavad ka viimase kahe kuu jooksul ministrile tema palvel saadetud erinevate organistasioonide ja ühenduste “murekirjad” – probleemide hulk näib olevat väga suur. Ministri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele, millised on kõige kiiremat sekkumist   vajavad olukorrad ja asuda neid kohe lahendama, selle asemel,  et end 70 erineva väikeprobleemiga killustada. Prioriteetide paljusus ja ähmasus ongi üks hariduselu stagneerumise põhjustest.

Õpetajate koolitusest ja täiendkoolitusest rääkides jõuti ühisele arusaamisele, et siin on vaja nii ülikoolide kui aineliitude suuremat sisulist  koostööd, kuna  21. sajandi koolis ei ole  enam võimalik 19.sajandist  pärit hariduslike paradigmade najal õpetada.

Loomulikult puudutati ka õpetaja tööaja ja palgaga seotud probleeme. Ei saa normaalseks pidada  paljude õpetajate puhul üle 50 tunni vältavat  tegelikku  töönädalat. Tuleb leida põhjused, miks see nii on ja võimalused töö paremaks planeerimiseks. Ministri sõnul saaksid koolijuhid ja õpetajad siin ise palju ära teha. Ei peaks kogu aeg ootama, et keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja lahendab kõik probleemid.

Õpetajate palganumbri suurt kasvu pole praegu kahjuks oodata, sest hakkama tuleb saada olemasolevate ressurrside varal. Meie majanduskasv pole veel nii tugev, et sealt haridusele tuntavalt raha juurde tuleks.

Kindlasti oli see kohtumine heaks sissejuhatuseks pikemale dialoogile.