Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Brüsselis toimunud haridusekspertide kohtumiselt

Saades Euroopa Komisjonilt isikliku kutse ekspertide koosolekule Brüsselis (Expert Meeting on Quality Assurance, 7.-8. mai 2018) olin rõõmsalt üllatunud. Euroopa otsib lahendusi, otsib ideid nii liikmesriikidele suunise andmiseks kui ka liikmesriikidelt heade praktikate kogumiseks ja siis omakorda jagamiseks. Tuues kokku õpilased, õpetajad, koolijuhid, ülikoolid, ministeeriumid, inspektorid, hindamisega tegelevad firmad – st vähemalt nende osapoolte esindajad – oli kindlasti tegemist kirju seltskonnaga, kes ühelt poolt vaatas teemadele erinevast vaatenurgast, kuid teiselt poolt aitas teemade lõikes pinnalt sügavamale sukelduda. Sellele lisaks veel erinevad riigid, erinevad süsteemid, erinevad kogemused, erinevad inimesed. Võiks arvata, et kuidas üldse sellisest kooslusest mingitki ühisosa saab leida, kuid pean tunnistama, et see on võimalik.

Meil oli 13 eksperdi, komisjoni tugimeeskonna liikmete ja protsessi vedajatega kokku tõhusalt töökas kahekümnene seltskond, kes kõik andsid omalt poolt maksimumi nii ideede genereerimisse, küsimustele vastamisse kui uute küsimuste sõnastamisse. Kui laual on koolide sise- ja välishindamise, riiklike eksamite ja muude testimiste ning osapooltelt tagasiside kogumise head ja vead, tugevused ning nõrkused, siis on heameel näha, et ei unustata õpilast, ei unustata õpetajat, ei unustata koolijuhti. Kõikide nende inimeste võimuses on ju ühiselt toimiva koolikultuuri loomine ja süsteem peaks neid selles tegevuses toetama. Seega on ainuõige, et me kogume infot selle kohta, kas süsteem toimib, kas see on edukas, kuidas ja mida parandada.

Haridussüsteemide kvaliteedi hindamine on kultuuri küsimus: ühiskonna, haridussüsteemi ja koolikultuuri küsimus. Enne, kui süsteemi tugevust osata hinnata, on vaja muidugi teada ka seda, et mida me üldse väärtustame, mida me koolidelt ootame – ja kas selles osas saame me rääkida nt Euroopa ühisest väärtusruumist. Kui jah, siis arvestades erinevate liikmesriikide erinevaid koolisüsteeme, nõudmisi, ootusi, vanuseid, olukorda kas on meil üldse võimalik üksteiselt õppida? Kas vastastikune usaldus võimaldab meil toetada suuremat noorte liikuvust, õppimist välismaal mitte ainuüksi ülikoolis, vaid ka juba gümnaasiumi tasemel?

Osalesin kaks päeva aktiivselt selles töös ja tõin uhkusega lauale häid näiteid Eestist, nt Eesti riiklikult alustatud rahulolu kogumisest erinevatelt osapooltelt. Samas mõtlesin teiste headest näidetest kuuldes, et kui palju meil ülikoolides ja ministeeriumis Eesti haridusmaastiku andmeid analüüsitakse, neid üldsusele tutvustatakse ning nende põhjalt järeldusi ning edasisi otsuseid tehakse, kuivõrd meil koole ja õpetajaid toetatakse nii andmete kogumisel, analüüsimisel kui väärtustamisel? Olen kindel, et ühest lahendust kõikidele liikmesriikidele, kõikidele koolidele ei ole, kuid vastastiku toimivate ja mittetoimivate praktikate kohta info jagamine, sellise info koondamine ja ühise suuna kokku leppimine aitab sihipäraselt edasi. Eesti jaoks on oluline mõelda, milline info meil meie haridussüsteemi kvaliteedi kohta olemas on ja mida me sellega peale hakkame, kuidas see meid edasi aitab.

 

Soovid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!

Sada sületäit õnne, sitkust ja sihikindlust,

sada peenratäit õisi, ilu ja töökust,

sada head soovi,

sada kaunist mõtet,

sada toimekat sammu,

just Sulle – sest oled osa sellest armsast maast –

ja ennekõike

Sulle, kallis Eesti!

 

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel Margit Timakov

Foto autor Marta Tamm

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osaleb Euroopa hariduse tippkohtumisel Brüsselis

Euroopa komisjoni hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö erivoliniku Tibor Navracsicsi korraldatud esimesel Euroopa hariduse tippkohtumisel (The First European Education Summit) 25. jaanuaril 2018 Brüsselis osaleb ja esineb paneelis ka Eesti Õpetajate Liidu juht Margit Timakov. Ühepäevane umbes 450 osalejaga  ning konverentsi põhimõttel üles ehitatud üritus toob kokku Euroopa Liidu haridusministrid, hariduspraktikud, huvirühmade esindajad ja ettevõtjad

Margit Timakov esines Eesti EL eesistumise hariduskohtumisel ettekandega

Kui Haridus- ja Teadusministeeriumist paluti mul sel sügisel Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ajal Euroopa haridusjuhtidele osapoolte kaasamisest rääkida, olin ma ausalt öeldes ühelt poolt liigutatud ja teiselt poolt segaduses. Meil kaasatakse hariduses osapooli? Meid kaasatakse? Tõesti? Meenus, kuidas enamasti kõik ikka pigem kurdavad, et keegi ei küsi ja kui küsitakse, siis ikka viimasel minutil ja justkui formaalselt. Mõeldes aga olukorrale lähemalt mõistsin, et üldjuhul kaasatakse osapooli tõesti, kuid mitte ehk päris nii nagu need osapooled ootaksid ja loodaksid. Ehk siis, ju kõik toimubki vastavalt oskusele koostööd teha, mida vürtsitab poliitiline suundumus ja tahe.

Seegi tõsiasi, et mitte taaskord ametnik, vaid hariduse poliitmaastiku rohujuure tasandi ehk õpetajate esindaja saab poliitikakujundajate omavahelises vestluses sõna sekka öelda näitab, et mingil moel ja kusagil ja kohati on meil kaasamisvõimalused täiesti olemas. Aitäh neile, kes selle võimaluse andsid!

Kuna mulle antud pealkiri sisaldas nii PISA edu kui kaasamist, pidin oma 10-minutiliseks ettekandeks tegema valiku:  kas rääkida osapoolte kaasamisest või meie PISA edu põhjustest või mõlemast? Otsustasin viimase kasuks ning tuues sisse tervikpildi kuvandi – lõikudes selleks ühte enda tehtud pilti sobivaks lähi- ning kaugvaateks – proovisin tempokalt tuua ära nii mõningaid meie rõõme kui muresid. Sellise üldisema ja teatud mõttes sissejuhatava kirjelduse kasuks otsustasin, kuna teadsin, et minu kuulajaskond on oma taustalt ja kogemuselt ülimalt erinev – lootsin, et midagi puudutab ehk ikka kedagi, kui just mitte kõiki.

Esitlusele järgnenud reaktsioonist võisin päeva ja järgmise kahe jooksul välja lugeda, et olin teinud õige valiku – mulle esitati täpsustavaid küsimusi, mind tänati ja kiideti eesti õpetajat. Oli hea meel! Ja olen kindel, et meil on õpetajatena üha rohkem võimalusi sõna sekka öelda. Samuti annab see julgust kaasatud olla ja kaasa rääkida, sest kuigi me erinevatest vaatenurkadest asjadele vaatame, siis üldjuhul olen kindel, et meil on ikka sama eesmärk. Isegi kui mitte kõiges, isegi kui mitte alati, siis midagi ühist suudame ikka leida. Ja see oleks just see uus tasand, millele välja jõudma peame.

P.S. Ja ühest asjast sain aru: Eesti kooli positiivseid näiteid ehk seda, mida meie koolides pisteliselt juba vahvat ja toimivat ja innovaatilist tehakse oleks pidanud eraldi ühes 10-20 minutilises ettekandes keegi konverentsil välja tooma küll! Aga ehk see jääb siis järgmiseks korraks. Mina igatahes hakkasin juba neid häid näiteid koguma.

Esitlust näed siit:EU2017

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Konverentsi “Õpetaja mängimata roll” esitlused

Eesti Õpetajate Liidu 98. sünnipäevakonverentsi “Õpetaja mängimata roll” meediakajastus ja esitlused

Artiklid:

http://opleht.ee/23450-opetajate-mangimata-roll/

http://www.ht.ut.ee/et/uudised/eesti-opetajate-liit-tahistas-sunnipaeva-konverentsiga

 

Esitlused:

Peeter Eerik Ots, EÕL: Õpetajate tee

 

Annela Tammiste, õpilane: Millist õpetajat soovivad õpilased?

Toivo Niiberg, õpetaja ja psühholoog: Õpetaja rollist väljas

Karmen Palts, lapsevanem: Kelle vaateväljas on laps väljaspool kodu?