Mälestades aktiivset õpetajat ja eestvedajat

 Aarne Tõldsepp   6.II 1942 – 16.VIII 2013

Emeriitprofessor Aarne Tõldsepp kuulus  taasasutatud Eesti Õpetajate Liidu tegevuse energiliste käivitajate hulka, oli sõnakas ja tubli Eesti Keemiaõpetajate Liidu esindaja õpetajate liidu esindajatekojas. Ta oli üks esimestest, kes keemiaõpetajate liidu  esindajana sõlmis Eesti Õpetajate Liiduga liitumisleppe, uskudes õpetajate ühistöö vajadust , toetades õpetaja iseseisvumise olulisust ning sõltumatuse vajadust  toonasest ületähtsustatud ametkondlikust hariduskorraldusest. Ta oli õpetajate vabaühenduste arengu aktiivne toetaja ja liider.  Vaatamata professori staatusele ei  jätnud teda mitte kunagi ükskõikseks Eesti õpetajate staatus ja olukord ühiskonnas. Ta on andnud  märkimisväärselt olulise panuse üldhariduskoolide õppekavade arendustöösse , õpetajate täiendkoolitusse ja õpetajakutse väärtustamisse.  Aarne tegevus ulatus üle koduriigi piiride, seda eelkõige keemiaõpetuse arendamise rahvusvahelises koostöös. Ta tõi  Eestisse uusi teadmisi  ja õpetamise seisukohti ning meetodeid, pidas tähtsaks Eestimaa õpetajate oskust muutuva maailmaga  sammu pidada. Ta oli ise rahvusvahelistel konverentsidel koolitaja ja esineja, viis laia maailma Eesti keemaiaõpetuse ja õpetamise seisukohti ning arenguid. Eesti Õpetajate Liidu töös oli ta alati väärikas,  jäi ka kriitilistes olukordades tasakaalukaks,  õiglaselt  ja  targalt mõtestatud tegevuste toetajaks. Ta ei keelanud kunagi oma abi. kui seda vajati,  oli osaleja paljudes keerulistes läbirääkimisprotsessides.  Ta oli  uuel ajal  kõikide Eesti õpetajate kongresside  toimkonna liige,  juhtides kongressi toimumist, aidates otsuseid koostada ning olles eestvedajaks nende elluviimisel.                                                                                                                                                         Aarne Tõldsepp jääb meie mälestustesse meeldiva inimesena, kes julgelt ja motiveeritult esitas oma seiskohti,  olles sirgeseljaliselt õpetaja, õppejõu ja haridusliidrina õpetamise töö väärikal positsioonil. Usume, et Aarne on elanud õpetajana, Eesti Õpetajate Liidu liidrina ja Eesti Keemiaõpetaja Liidu presidendina sisukat ja haridusellu olulise jälje jätnud elu.

Langetame leinas pea ja tunneme kaotuse puhul kaasa kõigile lähedastele ning kolleegidele.

Eesti Õpetajate Liit

 

 

 

EÕL-i ja Soome OAJ ühisseminar 2003

 “Õppiv organisatsioon ja organisatsiooniteadlikkus tagavad edu hariduses ja rahulolu õpetajatöös”
Seminar toimub 18. jaanuaril algusega kell 11.00 Tallinnas, Gustav Adolfi Gümnaasiumis aadressil Suur- Kloostri 16

Päevakava:
11.00Seminari avamine
L. Jõemaa V. Tüür
Õpetajate organisatsioonid ja nende tegevusest tänases Eestis.
11.30Petri Lindroos Helsinki õpetajate ametiühingu esimees
“OAJ – struktuur ja funktsioonid. Piirkondlike organisatsioonide funktsioonid ja tähtsus”
Leena Ronkainen Helsingi piirkonna sekretär
alga- ja sotsiaalsete garantiide nõunik
“Palgapoliitika ja sotsiaalsed garantiid Soomes. Saavutatud edu “
Jouko Pekkarinen Soome Tehniliste Ainete Õpetajate Liidu esimees
“Aineliidu tähtsusest õpetajate erialases töös. Funktsioonid ja koostöötoime OAJ-s “
13.30Kohvipaus
14.00Haridus- ja teadusministeerium
“Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kavandatud muudatused õpetajate tööd puudutavates õigusaktides“
15.00Rühmatööd:
 • Palk ja atesteerimineJ. Vene• Õpetaja kutse ja kutseeetikaJ. Hirv• TäiendkoolitusL. Niinesalu• Riiklik õppekavaE. Muni• Töökeskkond ja töövõimeV. Metsaar• Õpetajate ettevalmistamineP. Leppik
16.30Rühmatööde kokkuvõtted ja ettepanekud Õpetajate Kongressiks.
17.00Lõpp
17.15Eesti Õpetajate Liidu juhatuse ja õpetajate kongressi korraldustoimkonna koosolek.

Konverents 2002

Eesti Õpetajate Liit tähistas 85. aastapäeva

Eesti Õpetajate Liit on de jure omaaegse organisatsiooni järglane. Tänu tublidele eesti õpetajate tööle eksiilis on meil au sellist juubelit pidada.
Sünnipäevapidu tähistati Tallinna Õpetajate Majas laupäeval 25. mail väikese konverentsiga “Õpetaja eile, täna, homme”.

Ajaloolise ülevaate Eesti Õpetajate Liidu tegevusest andis Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Ilmar Kopso, kes oskuslikult tõmbas paralleele ühiskondlik poliitilise olukorraga omal ajal ja seostas haridussituatsioonidega tänases ühiskonnas. Haritud, kõrge kultuuriga, eetiliste tõekspidamiste ja väärtushinnangute kujundamise on olnud ja on kõikidel aegadel haridussüsteemi ja õpetaja pädevuses.
Ajalooline stendiettekanne liidu ajaloolisest järjepidevusest ja Eesti pedagoogika suurkujudest sõnas ja pildis ilmestas juubelipäeva.

Pedagoogika Ülikooli rektori professor Mati Heidmetsa huvitav ja ajaloolise kultuurikontekstiga sõnavõtt “Õpetaja rollist ja õpetamise mõttest” paelus kuulajaid.
Väärtushinnangute ajaloolise kujunemise protsess aitas hajutada kahtlusi keeldude, käskude, korraharjumuste vajadustest. Tähtsaim sõnum – isiksuse sisemise “ei “ ütlemise vajaduse kasvatamine ja oskuste kujundamine on õpetaja töös tähtsaim ülesanne.

Sageli vaidlema ja väitleme teadmiste osakaalu olemuse üle õppekavas.
Seda probleemi aitas lahti mõtestada Linnar Viik oma suurepärases ettekandes “Kas teadmised on vara?” Käsitledes vaimuväärtust kapitalina ja tähtsustades teadmisi mis loovad uusi väärtusi ja tehnoloogiaid. Samas pidas esineja tähtsaks looduskeskkonna kui ressursi väärtustamist – suhtumist sellessegi tarkuse ja teadlikkusega. Mõtted kapitali liikumisest teadmistega koos, ees või järel pani kuulajad diskuteerima.
Tuleviku inimene ongi see inimene keda meie, õpetajad, kujundame täna. Seetõttu on meil väga tähtis teada ja oluline mõelda sellele, kuidas ja mil viisil õpilased omandavad teadmisi ning suunata, seda kuidas need teadmised muutuvad varaks.

Tähtpäeval mainiti ka organisatsiooni ees seisvaid tõsiseid ülesandeid ja kavandatud tegemisi. Eesti Haridustöötajate Liiduga seob meid väga tihe koostööaasta. Hea on, et koostööpartnerite Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Haridusfoorumi toimkonna arutustele ja diskussioonidele toetustele võime alati toetuda ja otsustamisel loota.
Ka Riigikogu Kultuurikomisjonile lubasime olla arvestatavad koostööpartnerid.
Sisukad ettekanded ja head sõnad olid väärtuslikum kingituseks juubilarile.

Sünnipäevapidu kaunistas meeleolukas tervituskontsert G. Otsa nimeliselt Muusikakoolilt ja igati professionaalne teenindamine Majaka Teeninduskooli õpilaste poolt õpetaja Reita Karaski juhendamisel.

Aitäh kõikidele külalistele, kes tulid tervitama ja aitasid sünnipäevapeo kujundada meeldejäävalt kauniks.

Eesti Õpetajate Liidu juhatus.

Eesti Õpetajate Liit ei toeta kiirustamist uue PGSi kehtestamisel

Eesti Õpetajate Liit (EÕL) on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kuna antud seadus reguleerib nii suurte erisustega valdkonda ja seaduse ühel moel rakendamine käib eesti koolidel ja koolipidajatel üle jõu, peab selle lahutamatuks osaks olema rakenduskava. Ka Vabariigi President peaks saama seaduse välja kuulutamisel lähtuda valdkonna strateegiast. Hetkel on riiklik „Elukestva õppe strateegia“ – mis peaks olema hariduse valdkonna strateegiline alusdokument – veel  alles välja töötamisel.

Strateegia puudumise arvele võib kanda ka selle, et seaduse koostamisel ei ole lahendatud järgmisi olulisi punkte:

1.     Riigieksamid ja nende roll haridustee jätkamisel (1 vs 20 punkti, kooli lõpetamine vs ülikooli sisseastumine, koolide välishindamine vs õpikultuuri kujundamine, jne);

2.      Õpetajate töökoormuse vastuoluline määratlemine (ühelt poolt on mõistlik õpetajate kontakttundide arvu vähendamine individuaalse lähenemise kontseptsiooni elluviimiseks, kuid teiselt poolt kasutatakse kontakttundide arvu palgakorralduse alusena – mida suurem hulk tunde 35-tunnise tööaja sisse mahub, seda kasulikum tööandjale.

3.      Õpetajate valminud kutsestandardiga arvestamine. Kutsestandard on teedrajav dokument, kus on kirjas 21. sajandi õpetaja vajalikud kompetentsid, millest lähtuvad õpetaja tööülesanded nii koolis kui ka väljaspool kooli.

4.      Rahastamine (segadus rahastamismudeliga häirib tõsiselt tervipildi mõistmist).

Ülaltoodut võib käsitleda EÕLi juhatuse seisukohana, millega me toetame mõtet, et niivõrd tähtsa seaduse välja kuulutamiseks on liiga palju tööd veel pooleli. Nagu näha, ei ole seadust kuidagi võimalik mõista üheselt ja see on juba praeguseks toonud oodatud lahenduste asemel küsimusi juurde.

 

EÕL küsib: õpetaja ja täiendkoolitus

Palume, et võtaksid kiirest kooliaasta lõpetamise ajast 5-10 minutit, et õpetajana enda täiendkoolituse vajadustele mõelda.
Sinu arvamus on oluline, sest annab otsese sisendi õpetajate koolitusvajaduse ning -võimaluse analüüsimiseks ja selle põhjal koolitajatele, rahastajatele ning ministeeriumile tegeliku pildi kuvamiseks.
Esmase kokkuvõtte tahame avaldada juba juuni lõpus.
Viide küsimustikule asub SIIN

 

Pressiteade

17.05.2013

EÕL: Õpetaja kutsestandard on sisuline ja kaasaegne dokument, aga suurem töö on alles ees.

15. mail, SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogus kinnitatud õpetaja kutsestandardist on töörühm lõppversiooniks teinud igati 21. sajandi ootustele ja võimalustele vastava õpetajaameti kirjelduse, hindab Eesti Õpetajate Liidu juhatus valminud dokumenti.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võib kutsestandardit lugedes esialgu üllatada kõigi nende oskuste ja teadmiste hulk, mida õpetajalt oodatakse, kuid suur hulk õpetajaid vastab nendele ootustele reaalselt ka juba täna. „Rohkem tähelepanu väärib see, et Kutsestandard toob väga ilmekalt välja, mis on erinevat ootustes 21. sajandi õpetajale võrreldes eelmise sajandi õpetajaga. Rõhuasetus on liikunud õppekava üldosa poole ning suurt rõhku on pandud õpetaja toimetulekule suhtlemisel ja õppetöö suhestamisel ühiskonnaga. Samuti on märkimisväärselt tõusnud ootus õpetaja rolli ja vastutuse suurenemisele nii koolikultuuris kui ühiskonnas laiemalt,“ selgitas Timakov, kelle sõnul ootab nii riik kui ühiskond 21. sajandi õpetaja kompetentside kirjeldust ning selles võtmes on hea, et need sõnastatud said. „Siiski võib ootuste ja tegelikkuse vahel olla teinekord kuristik, millest nüüd kutseomistamise süsteemiga sild üle ehitada tuleb.“

Kinnitamisele esitatud kutsestandardi suhtes jäi EÕL õpetajate kutseliiduna eriarvamusele õpetaja kutseastmete nimetuse osas ning kompromisslahendus eristada kutseastmed numbriliselt – 7-1 ja 7-2, jättes 8. taseme samuti kinnitamata, on parem vahelahendus kui vastuolulised nimetused.

Kutsestandardi vastuvõtmisega seoses väljendab EÕLi juhatus muret seoses kõlama hakanud mõtetega, et kutse omistajaks sobivad ka õpetajaskonnavälised institutsioonid. „Kindlasti on kutse omistamine õpetajate esindusorganisatsioonidele suur väljakutse, aga just ühiselt tuleb see lahendada. Siin on oma positsioon ja vastutus nii ülikoolidel, aineliitudel kui teistel,“ selgitas Timakov eelseisvaid väljakutseid.

EÕL on 1917. aastal asutatud Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

Margit Timakov                                            Peeter-Eerik Ots

EÕL juhatuse esimees                                 EÕL juhatuse liige

Vaata ka www.opetajateliit.ee , www.arvamusaed.ee

 

Lühiinfo õpetaja kutsestandardi hetkeseisust

Ôpetaja kutsestandardi töörühma ligi poolteiseaastane töö jôudis 15. mail kutsenôukogu ette

Vastavalt saadud tööülesandele oli töörühm koostanud esmalt standardid viiele tasemele. Lôpusirgel sai Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusel viiest neli: kôrgkoolide antav esmakutse viidi kokku ôpetajakutsega (tase7-1).
Kuna kutsestandardi üks pôhieesmärkidest on anda ôpetajale tööriist oskuste kaardistamisel ja  oma arengu kavandamiseks, nägi töörühm positiivsena just astmete rohkust.

Lôpusirgel tôusid uuesti päevakorda nii tasemete arvu kui ka nende nimetuste küsimus.
Samad teema tôstatas ka kutsekomisjon, kus otsustati esmalt vastu vôtta 7. taseme kutsed tingnimetustega 7-1 ja 7-2 ning anda töörühmale lisaaeg ülesandega 8nda taseme kutsete ühendamiseks.

Ôpetajate abi ja aktiivset osalust läbi EÔLi oodatakse sobivate nimetuste leidmiseks ôpetaja arenguetappidele.

Edaspidises tegevuses peaks arvestama, et õpetaja kutsestandard annab vôimaluse väärtustada reaalset tööd, mitte pidada formaalset arvestust.

Ôpetaja kutsestandardi töörühm tuleb antud teemadel uuesti kokku augusti lôpuks. Kutsenôukogu järgmine koosolek on planeeritud novembri algusesse.

Korduma kippuvad küsimused õpetaja kutsestandardi kohta

1. Kas kõik peavad nüüd endale õpetajakutse taotlema?

Ei pea, aga selline oleks päris kaunis perspektiiv, kus kutsesüsteem kõiki õpetajaid motiveeriks endale kutset taotlema. Kvaliteedimärk ikkagi.

2. Mis nüüd õpetaja jaoks teisiti on?

Otseselt ei muutu midagi. Positiivne on see, et on seni parimal moel kaardistatud see maailm, mida õpetajaks olemine tähendab ning see annab kindlasti hea aluse isikliku täiendõppeplaani koostamiseks. Samuti tekib võimalus avalikkusel paremini aru saada õpetajaameti mitmetahulisusest.

3. Miks kutsestandardisüsteem parem on kui atesteerimissüsteem?

Kutsestandardisüsteem on õpetajate endi jaoks ja enda poolt tehtud. Atesteerimine oli pigem õpetajate hindamine väljastpoolt.

4. Kellele on kutsestandardit vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

5. Mida tähendab kutsestandard?

SA Kutsekoda koduleht kutsekoda.ee ütleb: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

6. Kui kaua saadud kutse kehtib?

See on kutseandja ettepanek.

7. Kes annab Eestis õpetajakutset?

Kutseandja leidmiseks, kelleks kutsesüsteemi loogika alusel on vastava valdkonna kutseorganisatsioon, kuulutab SA Kutsekoda välja konkursi.

8. Kas standardid on muutumatud?

Üldpõhimõtted jah, detailid kindlasti mitte. Nende kaasajastamiseks annavad sisendi kutseliit koos aineliitude, ülikoolide jt asjaosalistega, et kutsestandard ajast maha ei jääks.

9. Millal saab hakata kutset taotlema?

Mitte varem kui 2013 hilissügisel, aga hetkel ei paista ühtegi põhjust kiirustamiseks.

10. Kas kutse saamine väljendub ka õpetaja palganumbris?

Seni sellist kokkulepet koolipidaja, riigi ja õpetajate vahel sõlmitud ei ole. EÕLi nägemuses kehtestab õpetaja kutsestandard siiski uue kvaliteedi, mille puhul ei sobi ka praegused palgakokkulepped.

11. Kas lasteaiaõpetajal on vaja taotleda õpetajakutset?

Idee järgi on kõigil, kellelt eeldatakse õpetaja kompetentse, vaja õpetaja kutset. Iseasi, kas lasteaiaõpetajal on vaja 7.taseme kutset või jõutakse siin mingi muu lahenduseni, ei ole veel teada.

12. Kas kutseõppeasutuse õpetajal on vaja õpetajakutset?

Kui töötab õpetajana, siis tulevikus küll. Kui kutsestandard näeb ette Kutsekooliõpetaja astme, on seal ka vajalik määratud. Täna kutseõpetajat eraldi puudutatud ei ole.

Eesti Õpetajate Liidu tegevusest 2012. aastal

0057_ol95

Möödunud aasta oli Eesti Õpetajate Liidule tegus ja pingeline. EÕL tähistas oma 95. sünnipäeva ja pidulikule tähtpäevale kohaselt mõtestati möödunut ning seati sihte edaspidiseks. Ka ühiskondlikul tasandil oli varasemate aastatega võrreldes rohkem hariduselus osalemist ning kaasa rääkimist, sest koolileu on jõudnud hetkel sellisesse seisu, kus õpetajd ei taha ja riik enam ei saa vanaviisi edasi toimetada.

Olulisemate tegemiste ning nende kajastusega saate tutvuda siin:Eesti Õpetajate Liit 2012A  (pdf)

 

Elutarkade inimeste arvamusi Eesti koolist ja õpetajast (videod)

Eesti hariduselus on palju muutumas – üritatakse korrastada koolivõrku, muuta seadusi, parandada õpikeskkonda nii õpilastel kui õpetajatel. Osa muutusi on tingitud globaalsetest arengutest uuel sajandil, kuid on ka suundumisi, millles võib aimata ka hetkepoliitika varjundeid. Õpetaja peab aga vaatamata kooli ümber toimuvale segadusele  iga päev klassi ees olema ning vahendama nii möödunud kui praegusaja teadmisi ja oskusi uuele põlvkonnale, sest peale tema pole kedagi seda tegemas. Vanematel pole aega ja arvuti ei tea, mis tohutust infohulgast on oluline ja mis mitte.
Sellest tulenevalt on Eesti Õpetajate Liidu 2013.aasta peateemaks professionaalse õpetaja roll muutuvas haridusparadigmas. Alustuseks küsisime neljalt  Eesti ühiskonna- ja vaimuelus aktiivselt inimeselt  nende arvamust eesti  kooli ja õpetaja kohta.

Küsimustele vastasid EV õiguskantsler Indrek Teder, emeriitprofessor Marju Lauristin, tõlkija ja kultuuriloolane Vello Salo ning EV presidendi nõunik Iivi Anna Masso.

Videod on valmistatud Balti Meedia ja Filmikooli üliõpilaste poolt.

EV õiguskantsler Indrek Teder arutleb teemadel: Milleks haridus? Õpetajate missioon. Loomingulisust ei tohi unustada. Pilk tulevikku.

Küsimused Marju Lauristinile, Vello Salole ja Iivi Anna Massole:

Nimetage viis asja, mis on Teie arvates eesti koolis väga hästi. – Marju Lauristini VASTUS

Kuidas olla hea õpetaja? –  Marju Lauristini VASTUS,  Vello Salo VASTUS        Iivi Anna Masso VASTUS

Millest võiksid õpetajad kinni hoida ja millest lahti lasta? – Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

Kas koolijuht peaks olema õpetajale koostööpartner või ülemus? – Marju Lauristini VASTUS,   Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

Pressiteade

27.01.2013

Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) Esindajatekoda kinnitas 2013. a tegevuskava ja andis volitused uuele juhatusele.

Eile, so 26. jaanuaril kogunenud EÕLi Esindajatekoja koosolekul esitas EÕLi juhatus seisukoha võtmiseks rea põhimõttelisi muudatusi EÕLi edasise tegevuse korraldamiseks ning uuenenud juhatuse koosseisu, mille Esindajatekoda ka heaks kiitis.

Järgmisel perioodil jätkavad EÕLi juhatuses senine esimees Margit Timakov, juhatuse liikmed Katrin Meinart ja Astrid Sildnik. Uute liikmetena kinnitas Esindajatekoda Mihkel Kõrbe ja Peeter-Eerik Otsa kandidatuuri. Mõlemad on EÕLi liikmed ning eelnevalt osalenud organisatsiooni tegemistes ja astunud ettekannetega üles õpetajate liidu üritustel. Teised senised juhatuse liikmed Lehte Jõemaa ja Ester Muni uueks ametiajaks juhatusse ei kandideerinud ning nende panusega saab EÕL edaspidi arvestada EÕLi nõuandvas kogus ja töörühmades.

Eelmisel aastal tähistas EÕL oma 95ndat sünnipäeva ning liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul on liidu eesmärk kunagine üleriigiline tähtsus ja ulatus taastada. „Õpetajatel on oluliselt suurem roll koolis ja ühiskonnas tervikuna, kui see viimasel aastakümnel välja on kujunenud,“ selgitas Timakov. Tema sõnul on alanud aastal juhatuse suuremad väljakutsed seotud õpetajate kutsega seonduvate küsimustega, õpetajate rolli suurendamisega koolide juhtimises ning õpetajate erialase ettevalmistuse ja täiendõppega.

EÕL on Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

 

            

 

Eesti Õpetajate Liit algatas diskussiooni õpetaja rollist

Novembri lõpunädalal toimus Tartus ja Tallinnas õpetajatele, koolijuhtidele ning teistele huvilistele  seminar ÕPETAJA ROLLIST OSALEVAS JUHTIMISES.

Ettekannete läbivaks teemaks oli õpetajate ja juhtkonna koostöö koolis.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, professor Kulno Türk Tartu Ülikoolist, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Haapsalu Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja Mihkel Kõrbe ja  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees MargitTimakov arutlesid koostöö ja tulemuslikkuse erinevate aspektide üle. Ettekannete ja seminaril osalenute huvi põhjal võib öelda, et ühine alus edasiminekuks on olemas ning nii kutsub Eesti Õpetajate Liit õpetajaid ja koolijuhte aktiivselt osalema laiemas arutelus õpetaja rolli üle.

Kulno Türk  “Kuidas hinnata ja tasustada õpetajaid

Kajastus Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/1457-uus-palgakorraldus-tekitab-koolides-peataolekut/

1 7 8 9 10 11