Õpetajate päevaks!

Kulla õpetaja!

Head õpetajate päeva!

Tänase päeva puhul avame õpetajale keskkonna Arvamusaed, kus saab oma arvamust avaldada, lugeda ja kirjutada, küsitlustele vastata . Loodame, et sellest kujuneb koht, kus meil õpetajatena on võimalus argumenteeritult mõtteid vahetada , erinevaid vaatenurki tutvustada.

See on koht, kus õpetaja saab öelda, mida mõtleb ja jagada seda, mis südamel – tutvustades nii ka laiemale üldsusele õpetajaks olemise muresid ja rõõme.

Parimate soovidega,

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel,

Margit Timakov

Eesti õpetaja toetab Eesti arsti!

Pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“

30. september 2012

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm. Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele. Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi  riiklike õppekavade üldosades määratud õppe-  ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Sünnipäevakonverents tulekul

EÕL korraldab 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis Eesti Õpetajate Liidu 95. sünnipäeva tähistamiseks konverentsi “Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”  Eesmärkideks on:

  • teadvustada Eesti õpetajaskonnale EÕLi ajaloolist järjepidevust;
  • väärtustada õpetajatööd ühiskonnas;
  • arendada koostööd erinevate huvirühmadega – kaardistada ühisosa, analüüsida
    eriarvamusi;
  • toetada õpetajat 21. sajandi muutustes.

Konverentsi täpne kava ja registreerimisinfo avaldatakse oktoobri esimesel nädalal.

Konverentsi “Kooli ja õpetajate valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks”esitlused

Eesti Õpetajate Liidu ning Haridus-ja Teadusministeeriumi koostöös 2010. aasta märtsis  korraldatud konverents  “Kooli ja õpetajate valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks” oli intensiivne. Esinejad oli põhjalikult valmistunud ning konverentsil osalejad said hea sissejuhatuse uue õppekava põhimõtetest ja  rakendamisvõimalustest

Konverentsi ettekanded:

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister  Õppekavade uuendamine

Ain Tõnisson, Haridus- ja Teadusministeerium Uuendatud õppekava

Agu Uudelepp, PhD Meta Advisory Group OÜ
Ühiskonna alusväärtused ja haridus

Halliki Harro-Loit,TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Nelli Jung,  TÜ  Eetikakeskuse projektijuht
Õpilane – väärtuskasvatuse objekt või subjekt?

Mari Kadakas,  Mare Oja, Lea Koppel ja Inge Raudsepp Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest

Ainevaldkonnad ja ainekavad

Kunst ja muusika

Looduainete ainekavad

Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”

Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor

Haridusteaduste ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko

Mai Normak, Tallinna Ülikool, õpetajakoolituse osakonna juhataja

Muutused ja muudatused õpetajakoolituses

Meedi Neeme,  Rocca al Mare Seminari juht

Õpetajate täiendkoolituse ootused ja vajadused

Leelo Tiisvelt, Viimsi Keskkool, direktor
Kujundav hindamine

Epp Vodja Eesti Majandusõpetajate Selts
Õpetajate ettevõtlikkus ja koostöövõime ettevõtlusõµppe rakendamisel koolis

Liia Jung Kutsekomisjoni liige, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja
Õpetajakutse omistamisest

Veronika Tuul, EÕL,  IntelLEOprojekti koordinaator
Õpetaja infotehnoloogiline töökeskkond

Lehte Jõemaa,  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
Väärtuskasvatuse põhimõted ja võimalused õpetajate meeskonnatöös koolis

 

Aimur Liiva, SA Tiigrihüpe Robootika ja tehnoloogia projektid

Ingrid Maadvere, SA Tiigrihüpe    Koolielu 2.0

Elo Allemann, SA Tiigrihüpe  Programm “Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning”

Edvard Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Noor õpetaja – alguse asi

Lehte Jõemaa, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees  Eesti kaunis kool

Miia Pallase, Pühajärve Põhikooli direktor  Pühajärve põhikool

Kajastus Õpetajate Lehes: Argo Kerb “Õppekava ei too kooli kannapööret”

Riiklik tunnustus õpetajatele

Eesti Vabariigi 94.aastapäeva puhul  tunnustas  ja  tänas president Toomas Hendrik Ilves ka tublisid õpetajaid. Valgetähe teenetemärgi said

Hele Kiisel – Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Vladimir Ossipov – Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja

Aino Siirak – kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor

Õnnitleme!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

Eesti õpetajate kongress 2003. aastal

EESTI ÕPETAJATE KONGRESS 2003
ÕPETAJA PROFESSIONAALSUS JA KUTSE EETIKA

Ajakava
Neljapäev, 20. märts

10.00 – 11.00 Osalejate kogunemine, registreerumine
11.00 Sissejuhatus ja kongressi rakendamine
Tervitussõnavõtud
11.30-13.00 I sessioon “ ÕPETAJA JA ÜHISKOND “
11.30-12.00 Haridus kui väärtus ühiskonnas
akadeemik, professor Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor
12.00-12.20 Olulisemad muudatused õpetajatööd puudutavas hariduspoliitikas
Helmer Jõgi HTM üldhariduse osakond
12.20-12.40 Õpetaja ja kodanikuühiskond
Ilmar Kopso Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor
12.40–14.00 II sessioon “ÕPETAJA KUI PROFESSIONAAL “
12.40-13.00 Õpetajate ettevalmistamine loob aluse õpetaja professionaalsusele.
Heli Mattisen TPÜ akadeemiline prorektor
13.00-13.20 Õpetaja professionaalsuse hindamine
Krista Mägi Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja-metoodik
13.20-13.30 Õpetaja õppivas organisatsioonis
Boris Goldman Tartu Karlova Gümnaasiumi õppealajuhataja
13.30-13.40 Infotehnoloogia – professionaalse õpetaja abiline
Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht
13.40-13.50 Õpetaja võimalused aidata abivajajat
Viive Tüür Raeküla Gümnaasium õppealajuhataja
13.50- 14.00 Õpetaja Laur- rõõm õpetaja kutsetööst
Tarmo Rand Tabivere Keskkooli õpetaja
14.00-15.00 Lõuna
15.00 –16.00 III sessioon “ ÕPETAJATE ORGANISATSIONID – HARIDUSSUBJEKTID JA KOOSTÖÖPARTNERID “
15.00 -15.10 Eesti õpetaja teel Euroopa Liitu Liikumine “Õpetajad – Jah Euroopa Liidule” esindaja
15.10 –15.20 Õpetajate organisatsioonid – koostööpartnerid
Lehte Jõemaa Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
15.20 – 15.40 Erialaliit – õpetaja erialase professionaalsuse toetaja
Erialaõpetaja koolitaja, kogemuste vahendaja
Ingrid Rump Eesti Käsitööõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees
Rahvusvaheline koostöö ja partnerlus
Aarne Tõldsepp Eesti Keemiaõpetajate Liidu esimees
Organiseeritus tähendab olla informeeritud
Juta Hennoste Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esinaine
Lasteaiaõpetajaks – organisatsioonilise töö tulemusena
Silvija Mõttus Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine
15.50 – 16.00 Killustatus- nõrkus sotsiaalses dialoogis
Helle Sorge M. Härma Gümnaasiumi õpetaja
16.00 –16.30 Kohvipaus
16.30 –18.00 Rühmatööd “ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE “
Rühmatöö teemad
• Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine.
• Õpetaja õppijana – eneseanalüüs, täiendamise vajadused ja võimalused.
• Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
• Õpivara ja õpikeskkond.
• Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika.
• Ühenduste ja aineliitude ümarlaud.
Rühmatöö kokkuvõtted sõnastatakse ettepanekutena kongressi resolutsiooni ja edastatakse redaktsioonitoimkonnale hiljemalt 20. märtsil kella 18.30

Reede, 21. märts

9.00-10.00 Rühmatööde kokkuvõtted
10.00-11.00 IV sessioon “ ÕPETAJAKUTSE JA KUTSEEETIKA ”
10.00-10.20 Õpetaja kutseaasta väljatöötamise põhimõtted
Eve Eisenschmidt TPÜ Haapsalu Kolledž direktor
10.20-10.40 Kasvatusväärtused ja koolitegelikkus
Tiiu Kuurme kasvatusteaduste magister, TPÜ lektor
10.40-10.50 Noor õpetaja koolis
Moonika Veimer Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja
10.50-11.00 Õpetaja roll kutseomistamise protsessis. Organisatsioonide panus
õpetajakutse väärtustamisel
Angela Lobin Saue Gümnaasiumi õpetaja
Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumi õpetaja
11.00 Kohvipaus
11.30-12.30 Registreeritud sõnavõtud
LÕPPSÕNAVÕTT
Redaktsioonitoimkonna ettekanne, pöördumised – otsused.
13.30 Kongressi lõpetamine

Rühmatöö:

“ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE“

Õpetaja õppijana – täiendamise vajadused ja võimalused, eneseanalüüs.
Boris Goldman, Lea Laus, EES-i esindaja
Ekspert: P. Laanoja HTM

Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
Krista Mägi, Õie- Marta Tuisk, Piret Kanne
Ekspert : M. Kitsing, U. Soomlais HTM

Õpivara ja õpikeskkond.
Ester Muni, Veiko Metsaar, Ülle Vänto
Ekspert: A. Udde REKK

Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika
Juta Hirv, Lembit Jakobson, Lii Lilleoja
Ekspert: Mari-Epp Täht REKK

Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine
Malle Ling, M. Võrno, Jüri Vene,
Ekspert: Kristi Ploom HTM

Kutse- ja üldhariduse integratsioon õpetajatöös.
Jüri Jürivee, Galina Lamvol , Diana Tuulik

Ühenduste ja aineliitude ümarlaud
Lehte Jõemaa, Viive Tüür, Juta Hennoste, Katrin Meinart
Ekspert Liilia Oberg HTM
IGA TÖÖRÜHM PEAKS ARUTLEMA TEEMAT: KUIDAS EDASI?
KUIDAS KUJUNDADA VÕIMALIKULT EFEKTIIVSELT
VÕRGUSTIKUTÖÖD ?
KUIDAS TEHTUD ETTEPANEKUTE TÄITMINE ELLU VIIAKSE?

Eesti õpetajate kongressi `03 lõppdokument

Eesti õpetajate kongressi peateema oli “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika”.
Kongress sõnastas õpetajate ootused ühiskonnale:

  1. Õpetajale omistab õpetajakutse Eesti Õpetajate Liit.
  2. Eesti Õpetajate Liit töötab välja õpetaja kutse-eetika põhimõtted.
  3. Kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja põhipalk peab olema vähemalt 1,5 Eesti keskmist palka. Palk tõuseb staažiga ja atesteerimise tulemustest lähtuvalt.
  4. Õpilaste arv klassis peab vähenema 25 õpilaseni, seejuures haridusele ettenähtud SKP- vahendid peavad
    tõusma 8% -ni.
  5. Atesteerimise põhimõtetes tuleb läbirääkimisi jätkata.
  6. Ülikoolide koolituskavad peavad olema paindlikud ja kiiremini reageerima õpetaja vajadustele. Tasemekoolituse jätkamisel peab ülikool arvestama varasemat õpi- ja töökogemust.
  7. Tuleb aktsepteerida ja finantseerida aineliitude, seltside, ühenduste poolt korraldatavat koolitust.
  8. Riik peab lõpule viima haldusreformi ja sõnastama haridussüsteemi arengukava.
  9. Vanemõpetajale ja õpetaja-metoodikule tuleb enesetäiendamiseks tagada atesteerimisperioodi jooksul vaba semester täispalga säilitamisega.
  10. Uusi õpikuid peavad koolis katsetama ja andma soovitusi
    kasutuselevõtuks õpetajate aineliidud.
  11. Tunnistada kehtetuks praegune õpilaste hindamise kord.
    Kooli hindamise põhimõtted töötab välja ja õpilase
    järgmisse klassi üleviimise otsustab kool.
  12. Luua õpiraskustega õpilastele riiklikult finantseeritav
    õpiabisüsteem.
  13. Haridus- ja teadusministeerium peab arvestama õpetajate
    ühenduste seisukohtadega hindamisküsimustes.
  14. Tõhustada õpetajate põhikoolituses hindamise ja
    distsipliiniga seotud õpet.
  15. Riik peab finantseerima õpetajate ühenduste
    arendustegevust.
  16. Eesti Õpetajate Liit ja Eesti Haridustöötajate Liit peavad
    jätkama läbirääkimisi ühinemiseks.

Kongress peab väga oluliseks kõigis nimetatud protsessides toetumist haridusuuringutele. Kongress väljendab oma jätkuvat valmidust koostööks ja aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus diskussioonis Eesti tulevikusuundumuste ja hariduspoliitika sõlmprobleemide määratlemisel ning lahendusteede leidmisel.

Vastu võetud 21. märtsil 2003 Tallinnas

Kongressi publikatsioonid ja arvamused “Õpetajate Lehes”

31.01.03 L. Jõemaa S. Rondik “Miks õpetajad tugevasse kutseorganisatsiooni ei ühine?”
07.02.03 L. Jõemaa “Õpetajate kongressile mõldes”
28.03.03 Laine Annus “Kas kongress või teatrikülastus?”
07.03.03 L. Jõemaa “Eesti õpetajate kongress 2003.”
K. Kalda “Ametiühingu ja kutseliidu ühinemine oleks mõistlik
samm”
P. Leppik “Kui sulgeme klassiukse”
14.03.03 K. Mägi “Õpetaja ei ole subjekt”
21.03.03 P. Järvela “Kongressile mõeldes”
K. Üpraus “Haridus on koolist võõrandunud. Või vastupidi”
28.03.03 L. Järve “Paar märkust kongressikonspektist”
M. Rand “Millist õpetajat vajab 21. sajandi kool?”
A. Liiva “Infotehnoloogia- professionaalse õpetaja abiline”
T. Kuurme “Kasvatusväärtus ja koolitegelikkus”
04.04.03 J. Aaviksoo “Hariduse väärtus tänases Eesti ühiskonnas”
11.04.03 L. Järve “Noor õpetaja tunneb hästi ainet ja halvasti
koolikorraldust”
V. Tüür “Õpetaja võimalused aidata abivajajat.”
17.04.03 Ü. Tikk “Õpetaja Laur käis Tallinnas kongressil”
J. Mikk “Õpetajate kongress soovitas õpikute koolikatsetusi”

 

Kohtumine Riigikogu kultuurikomisjoni esimehega

Juhatuse liikmed Astrid Sildnik, Margit Timakov ja Maila Võrno kohtusid teisipäeval, 8. novembril 2011 kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, et edendada sisulist dialoogi otsustajatega riigis. Arutluse all olid õpetajatööd puudutavad küsimused haridussüsteemi stabiilse ning kindla edasiliikumise nimel. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb: 1) jõuda kiirelt erakondade üleste hariduskokkulepeteni 2) selgeks rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse ebaselged kohustused ja ülesanded hariduses (nt riiklik järelevalve, rahastusmudelite pidavus (koefitsendid?)), 3) riigipoolne õpetajatöö tegelik väärtustamine (õpetajate palgapoliitika ümbervaatamine, õpetaja kvalifikatsioon ja enesetäiendamine, õpetaja motivatsioon), 4) õpilastele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele kooliharidusele. Kultuurikomisjoni esimees pakkus konkreetseks probleemide lahendamise alustuseks PGS-i monitoorimist ning palus selleks ka õpetajatepoolset sisendit. Selles valguses otsustati aasta alguses ühiselt maha istuda.

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad on ühel meelel

Pressiteade
14. oktoobril 2011

Kolmapäeval, 12. oktoobril 2011 kohtusid Rahvusraamatukogus koolielu teravate probleemide arutamiseks Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.

Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt – õpilane, õpetaja ja koolijuht – ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevatemuudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.

Olukorra parandamiseks on nimetatud huvigrupid asunud tõsiselt ühisesse paati ja vaid koos tegutsedes on võimalik soovitud tulemusi saavutada. Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:

– hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit

– muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu

– kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks

– 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta

– olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Lastevanemate Liit

Esindajatekoja koosolek 24.09.2011

Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:

1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.

Eesti Õpetajate Liidu pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“

2. september 2011

Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Kohtumine haridusministriga

Esmaspäeval, 6. juunil kohtusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed haridusminister Jaak Aaviksooga. Peateemaks oli muidugi õpetajate töö ning kutsekvalifikatsiooniga seonduv, aga räägiti ka üldisematel haridusteemadel.

Eesti  õpilased ja õpetajad on rahvusvaheliste uuringute põhjal igati hästi silma paistnud, kuid paradoksaalsel kombel on nad ise sealjuures kuidagi õnnetud ning rahulolematud. Sama tendentsi näitavad ka viimase kahe kuu jooksul ministrile tema palvel saadetud erinevate organistasioonide ja ühenduste “murekirjad” – probleemide hulk näib olevat väga suur. Ministri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele, millised on kõige kiiremat sekkumist   vajavad olukorrad ja asuda neid kohe lahendama, selle asemel,  et end 70 erineva väikeprobleemiga killustada. Prioriteetide paljusus ja ähmasus ongi üks hariduselu stagneerumise põhjustest.

Õpetajate koolitusest ja täiendkoolitusest rääkides jõuti ühisele arusaamisele, et siin on vaja nii ülikoolide kui aineliitude suuremat sisulist  koostööd, kuna  21. sajandi koolis ei ole  enam võimalik 19.sajandist  pärit hariduslike paradigmade najal õpetada.

Loomulikult puudutati ka õpetaja tööaja ja palgaga seotud probleeme. Ei saa normaalseks pidada  paljude õpetajate puhul üle 50 tunni vältavat  tegelikku  töönädalat. Tuleb leida põhjused, miks see nii on ja võimalused töö paremaks planeerimiseks. Ministri sõnul saaksid koolijuhid ja õpetajad siin ise palju ära teha. Ei peaks kogu aeg ootama, et keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja lahendab kõik probleemid.

Õpetajate palganumbri suurt kasvu pole praegu kahjuks oodata, sest hakkama tuleb saada olemasolevate ressurrside varal. Meie majanduskasv pole veel nii tugev, et sealt haridusele tuntavalt raha juurde tuleks.

Kindlasti oli see kohtumine heaks sissejuhatuseks pikemale dialoogile.

Tippkohtumine New Yorgis

EÕL-i juhatuse liige Margit Timakov ning HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov osales Eesti delegatsiooniga 16.-17. märtsil New Yorgis rahvusvahelisel õpetaja elukutseteemalisel tippkohtumisel. Kohtumine, mille algatajateks ning kokkukutsujateks olid Ameerika Ühendriikide haridusminister, OECD ja Education International tõi vestluslaua taha 16 riigi ministeeriumite ning õpetajate organisatsioonide esindajad. Arutleti erinevate riikide toimivate edulugude, kui ka murepunktide üle ning tõdeti, et selleks, et kiiresti muutuvas maailmas saaks õpetaja ajaga kaasas käia vajab nii õpetajakoolitus, õpetajate värbamine ning õpetajate täiendkoolitus, toetus, karjääri- ning töötingimused, kui ka õpetaja hindamis- ja tunnustamissüsteem ning ka õpetajate kaasamine haridusreformidesse kindlasti kriitilist ümbervaatamist ning uut lähenemist. Jõuti järeldusele, et selleks, et oma riigi haridussüsteemi üha parandada on kasulik üksteiselt õppida ning ka edaspidi koostööd teha – nii rahvusvahelisel, kui ennekõike just kohalikul tasandil. Laua ümber istunute seast väheste tegevõpetajate hulka kuulununa tunnistab Margit, et ongi juba aeg, mil nii ülikoolid kui ka hariduspoliitika kujundajad just õpetaja häält kuulda peaks võtma hakkama. See tähendab õpetajate jaoks aga seda, et tuleb olla valmis sõna sekka ütlema.
1 4 5 6 7