Ühenduses peitub jõud

Eesti Õpetajate Liidu tegevusele kaasa aidata saad mitmel moel:

1)      astudes liikmeks ning osaledes aktiivselt liidu tegevuses – täites avalduse ja tasudes liitumismaksu (5. – eurot) ning iga-aastase liikmemaksu (10.- eurot) – Eesti Õpetajate Liit EE221010022072852005

2)      toetades õpetajate iseseisvust, meie eesmärkidele kaasa mõeldes, ühendust võttes  – tehes ühekordse annetuse

3)      toetades mõtteviisi ning osaledes võimalusel aruteludes – hakates püsitoetajaks

4)      jagades meiega oma mõtteid – võttes meiega ühendust meilitsi või telefoni teel

5)      pakkudes omapoolseid koostöövõimalusi

Anna oma panus, et Eestis oleks professionaalne õpetajate kogukond, kes toetab iga õpilase arengut!

Õpetaja kutse hindajate konkurss

Õpetaja peab olema enesekindel professionaal, et pidevates muutuste tuultes enda rolli ühiskonnas teadvustada ja väärtustada. Õpetaja kutse aitab läbi eneseanalüüsi taastada õpetaja usku iseendasse ning enda ametisse. Kutse hindajana on Sul võimalus toetada õpetajaid selles protsessis. Tule anna oma panus!

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja konkursi, et täiendada õpetaja kutse hindajate ridu. Hindaja ülesandeks on:

– hinnata kutsetaotlejate kompetentside vastavust kutsestandardile,

– anda tagasisidet,

– olla erapooletu,

– vajadusel külastada, vaadelda taotlejate tunde,

– teha koostööd ülikoolidega õpetajahariduses,

– olla heaks eeskujuks õpetaja maine kujundamisel ühiskonnas.

Kui Sa oled

– tugeva praktilise pedagoogika kogemuse ja tugeva empaatiavõimega,

– hea eneseväljendus- ja argumenteerimisoskusega,

– näidanud üles head otsustusvõimet,

– taotlenud õpetaja kutset või seda 2016. aastal taotlemas,

– valmis hindajate regulaarseteks koolitusteks,

– ja Sul on soov panustada eesti õpetajate professionaalsesse arengusse,

siis tule ja osale õpetaja kutse hindajate konkursil.

Selleks saada:

1) oma CV ja motivatsioonikiri,

2) kaks soovituskirja, mis kinnitavad Sinu senist tegevust nõustaja, otsustaja või teiste töö hindajana

aadressil kutsekoordinaator@gmail.com hiljemalt 28. märtsiks 2016. Soovi korral tee seda juba oma isikliku portfoolioga, mis tugineb õpetaja kutsestandardil (vaata rohkem www.opetajateliit.ee).

Kutseinfo seminarid

18. jaanuaril korraldab Eesti Õpetajate Liit veebinari, et anda ülevaade õpetaja kutse taotlemisest ja jagada vajalikke näpunäiteid ning ühtlasi vastata kutset taotlemist puudutavatele küsimustele. Registreeru siin

Kui Sul on võimalus kohale tulla, tule 21. jaanuaril Tallinna Ülikooli, kus tutvustatakse kutse taotlemist lähemalt. Registreeru siin

 

Tekkinud küsimused ning vajalikud dokumendid taotlemiseks saata e-posti aadressile: kutsekoordinaator@gmail.com

 

Algas kutsetaotluste esitamise kevadvoor

Alanud on kutsetaotluste esitamise kevadvoor. Taotlusdokumentide vastuvõtt lõpeb 5. veebruaril kell 24.00. (Hiljem laekunud taotluste läbi vaatamine lükkub sügisvooru.) Dokumendid tuleb saata e-posti aadressil: kutsekoordinaator@gmail.com

Vestlusvoor toimub 3. ja 4. märtsil, kutsekomisjon koosolek on 11. märtsil.

Vaata lähemalt: Kutse taotlemine

Konverentsi “Õpetaja mängimata roll” esitlused

Eesti Õpetajate Liidu 98. sünnipäevakonverentsi “Õpetaja mängimata roll” meediakajastus ja esitlused

Artiklid:

http://opleht.ee/23450-opetajate-mangimata-roll/

http://www.ht.ut.ee/et/uudised/eesti-opetajate-liit-tahistas-sunnipaeva-konverentsiga

 

Esitlused:

Peeter Eerik Ots, EÕL: Õpetajate tee

 

Annela Tammiste, õpilane: Millist õpetajat soovivad õpilased?

Toivo Niiberg, õpetaja ja psühholoog: Õpetaja rollist väljas

Karmen Palts, lapsevanem: Kelle vaateväljas on laps väljaspool kodu?

 

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Lasteaednike Liidu pöördumist Riigikogule

Eesti Õpetajate Liit peab oluliseks, et Eestis kehtib nii alus- kui üldhariduse õpetajatele (ja tulevikuvaates kindlasti ka kutse- ja kõrgkoolis õpetavatele) ühtne kutsesüsteem ja seega ka ühtsed nõudmised ning tingimused. Lisaks palgateemadele aitaks lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate kutsete suurem ühendamine kaasa sujuvamale ettevalmistusele kooli minekuks ja kahe seni lahus hoitava asutuse sisulisele koostööle.

Seega, ei räägi me antud teemal mitte ainuüksi õpetajaid, vaid eriti just õpilasi silmas pidades. Õpioskus, vaimne tervis, sotsiaalsed oskused kujunevad inimese varases eas ja seetõttu on ülimalt oluline, et õpetajad erinevatel haridusetappidel koostööd teevad. Oma väärtus võib tekkida õpetajate sujuvast liikumisest üldharidusest nt lasteaedadesse ja vastupidi läbi kutsesüsteemi ja EÕLi tulevase täiendõppe.

Peame riiklikult oluliseks teemaks käsitleda õppimist riigis laiemalt, elukestva õppe strateegia võtmes. Toetame lasteaednike ettepanekut liikuda sõnadelt tegudele, formaalsustest sisusse – seda ootavad nii tänased noored, kes soovivad enda tulevikku Eestimaal näha kui Eesti ühiskond laiemalt.

Õpetajate palganumbris ning professionaalsetes eeldustes ja tingimustes on suured käärid. Lisaks sellele on olukord, kus lasteaiaõpetaja palk ei ole ühtlustatud õpetaja palga alammääraga mitte ainuüksi arusaamatu, vaid ka lubamatu. Riiklikult kehtestatud õpetaja palga alammäär peab olema summa, mille teenib IGA Eesti riigis täiskohaga töötav õpetaja. Lubatud erisused (ning võimalused selleks palgafondis) peavad olema arvestatud vastavalt ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile. Ei peaks olema kahtlustki, et haridust ning haritust hindavas riigis saab enda kompetentsid tõendanud spetsialist ka spetsialisti palka. Mis ja miks peaks Eestis teisiti olema?

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Eesti Õpetajate Liidu sünnipäevakonverents

Eesti Õpetajate Liidul on 27.mail 98.sünnipäev ja me tähistame seda traditsioonilise kevadkonverentsiga, millel seekord siiski on veidi laiem taust, kuna sellest peaks saama ka sissejuhatus  õpetajate kongressi ettevalmistavatele sammudele.
Kevadkonverentsil on kavas arutada õpetaja rolli üle ühiskonnas. Teema on jagatud kolmeks mõtteliseks osaks: Mis on õpetaja roll?  Õpetaja on rollist väljas.(?) Kuidas saada oma rolli tagasi?
Konverents toimub 27. mail kell 11.00 – 18.00 Tallinna Ehituskoolis, Pärnu mnt 162
Konverentsi kava: Sünnipäevakonverents
Konverentsile saab registreerida SIIN

 

Põnevad esitlused psühholoog MSc Toivo Niibergilt

Õpetajatele meeldib väga teisi õpetada,  aga nad on  ka ise innukad õppijad ning käivad meeledi koolitustel. Kuid sellega kaasneb üks probleem –  väärtuslikku infot kuhjub nii palju, et sealt on raske kõige olulisemad  mõtted üles leida. Avaldame kaks õpetajaid vägagi puudutavat esitlust  psühholoog Toivo Niibergilt:

1. ÕPETAJA AUTORITEET

2 KOOLI JA LASTEASUTUSE MIKROKLIIMA

Kohtumine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga

Eesti Õpetajate Liidu juhatus kohtus täna haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga. Arutluse all olid haridusvaldkonna murekohad ja professionaalset õpetajatööd soodustavad ning takistavad tegurid. Pikemalt peatusime õpetaja kutse ja professionaalsuse teemadel, kooli turvalisuse küsimustel ja arutlesime ka õpetaja töökoormuse üle, ennekõike läbi selle sisu ning võimaluste.

Kuigi õpetajate kutsestandard tundub kõrgete nõudmistega, siis süvenemisel saadakse aru, et pea kõike juba tehaksegi, ehkki võib-olla endalegi teadvustamata. Tänaste probleemide (õpetajate ettevalmistus, 21. sajandi väljakutsed, õpetajate enesekindlus) ning ühiskonna-riigi-õpetajate omavahelise suhestumise lahti mõtestamiseks tutvustasime ka sügiseks planeeritavat õpetajate kongressi.

Olime ühisel meelel, et Eestis üldjuhul ei taheta näha heal haridustraditsioonil põhinevaid tugevusi ja pigem keskendutakse kriitikale.

Puudutasime vajadust suurema koostöö järele nii erinevate ministeeriumite kui ka koolis erinevate osapoolte vahel. Hariduse teema ei ole kindlasti ainult õpetajate ja haridus- ning teadusministri teema, vaid kogu ühiskonna teema.

Kuigi riiklikult on laual rasked eelarveläbirääkimised ja midagi garanteerida ei saa, kordas minister juba meedias väljendatud mõtet, et tema on õpetajate eest väljas.

Tutvumine toimus koostöises meeleolus, pingevabas õhkkonnas ja juhatusele jäi kohtumisest positiivne mulje.

10 nõuannet õpetajale turvatunde saavutamiseks koolis

Õpetaja hukkumine õpilase käe läbi on kooliga seotud inimeste turvatunnet tugevalt kahjustanud. Murelik õpetaja tekitab kahjuks ka õpilastes ebakindlust, sest nagu neurodidaktikute uuringud on näidanud, sõltub õppimine ja klassi meeleolu eelkõige õpetaja positiivsest hoiakust. Meedias on ilmunud palju nõuandeid psühholoogidelt ja kriisinõustajatelt vaimse tasakaalu taastamiseks ja õpilaste abistamiseks. EÕL lisab omalt poolt väikese nimekirja praktilistest nõuannetest, mida on võimalik koolis kohe rakendada.

1. Õpetajavastast verbaalset ja ka füüsilist vägivalda esineb koolides rohkem, kui sellest rääkida tahetakse. Sellepärast on väga oluline, et õpetaja informeeriks sellistest juhtumitest  kooli juhtkonda ning räigemate kiusamise puhul teataks politseisse. Ka kooli territooriumil kehtivad inimese väärikust ja julgeolekut kaitsvad Eesti Vabariigi seadused.

2. Enamikus koolides on olemas kriisiplaanid eriolukordades käitumiseks. On vajalik, et need oleksid kogu koolipersonali poolt ühiselt läbi arutatud – siis on kõigil  ühtne arusaam sellest, mida ohu puhul ette võtta ja kelle poole pöörduda. Igal õpetajal on soovitav ka oma klassiruumi ja koridori turvalisust hindava pilguga vaadata.

3. Kooli kriisiplaani olulisematest meetmetest ja ohtude vältimise võimalustest tuleks rääkida ka lastevanemate koosolekutel, see suurendab usaldust ning kindlustunnet.

4. Õpetajal peab olema õigus tunni ajal mobiiltelefon käeulatuses hoida, et ootamatute probleemide puhul oleks võimalik kohe abi kutsuda. See on vajalik ka sellepärast, et järjest enam õpib klassides HEV-lapsi, kelle tervislik seisund või käitumine võib vajada kiiret ja professionaalset meditsiinilist sekkumist.

5. Õpetajat tuleb informeerida tema õpilaste sellistest tervislikest ja käitumislikest probleemidest, mis võivad koolis probleeme tekitada.

6. Õpilase ja õpetaja vaheline konflikt tuleks  kirjalikult fikseerida. Sellest on abi kahel põhjusel: esiteks jääb kirjalik märge intsidendist, teiseks võib juhtunu kirja panemine aidata õpetajal situatsiooni analüüsida  ning probleemi põhjusi ja lahendusi näha.

7. Õpetaja võiks paluda mõnel kolleegil aeg-ajalt tundi külastada või ka filmida, et saada objektiivset tagasisidet oma kehakeele, kõne, õpetamise ja õpilaste reaktsioońide kohta. Vahel võib juhtuda. et õpetaja ise ei märkagi, et ta näiteks ei naerata tunni ajal kunagi  jne.

8. Õpetaja peaks veerandi või kursuse lõppedes küsima, kuidas õpilastel tema aine õppimine sujub ja milline on õpiõhkkond nende arvates; mis neile meeldib ja mida võiks teisiti teha. Õpilaste arvamusi ei tarvitse karta, need on enamasti heatahtlikud. Samas saab aimu ka selle kohta, kui miski kellelegi kohe üldse ei meeldi või arusaamatu on.

9. Õpilaste juttu tasub hoolega kuulata. Mõnikord on nii, et nad räägivad suurtest probleemidest koolis ja oma elus muu jutu vahele ning  nagu möödaminnes, julgemata otse väljenduda, samas ise  õpetajalt märkamist või abi oodates.

10. Õpilastega peaks vahel arutlema elulistel teemadel, sest õpetajad on tihti ainsad täiskasvanud, kellega lastel on võimalik millestki tõsiselt rääkida. Nii on võimalik saada teada õpilaste mõttemaailmast ja võib-olla seda natuke ka suunata ning probleemide puhul aidata.

 

 

 

1 2 3 4 5 6 9