Abistavaid viiteid kutse taotlemise ettevalmistamiseks

Kutsetaotluste esitamise kevadvooru tähtaeg 5. veebruar hakkab järjest lähemale jõudma. Kahtluste ja kõhkluste vähendamiseks avaldame vastused senistel infopäevadel esitatud neljale kõige sagedasemale küsimusele.

(Siin toodud materjalid ei ole kohustuslikud, kuid võivad osutuda kasulikuks.)

1. Kuidas teha eneseanalüüsi?

Õpetaja professionaalsuse üks näitajaid on enesereflekteerimise oskus. Samas seda tegema asudes on tulemuseks tihti hoopis tegevuste kirjeldus, mitte mõtestatud analüüs. Sellega põhjalikumaks tegelemiseks võib osaleda HITSA  “Tuleviku Õpetaja” programmis, aga sissejuhatavat materjali leiab ka SIIT.

2.Kuidas teha e-portfooliot?

Paljudel õpetajatel on tegelikkuses e-portfoolio ehk digitaalse arengumapi põhi juba olemas, sest Tiigrihüppe ja HITSA õpetajakoolitustel on oma ajaveebi tegemist õpetatud, tuleb lihtsalt aadress ja parool meelde tuletada. Kellel see aga tõesti puudub, siis on enimkasutatavad keskkonnad selleks www.blogger.com, wordpress.com, www.weebly.comKa on soovitav läbida “Tuleviku Õpetaja” eelmoodul “Õpetaja pädevused digiajastul” , sellest on palju abi. Ja veel: väga kasulik on oma e-portfooliot pidevalt täiendada, lisada sinna infot läbitud koolituste, õpilaste saavutuste, ürituste ja muude oluliste tegevuste kohta. Suurepäraseks näiteks hästi liigendatud materjalist on  ajaveeb: https://sites.google.com/site/kutsegaopetajaareng   Privaatsemat infot on võimalik parooliga kaitsta.

3. Mis on digipädevused? Appi! Ma ei oska ju!

Tegelikult oskate küll 🙂 Kui ei oskaks, ei oleks Te praegu siin. Õpetaja kutsestandardi puhul  on lähtutud ISTE digipädevuste standardist, mis asub SIIN ja hindamismudelist, mis on SIIN   Digipädevuste standard annab ettekujutuse, sellest kuhu pürgida ning hindamismudeli järgi saab pildi sellest, kus parasjagu ise ollakse. Kui Te olete loonud oma e-portfoolio ja täidate seda, siis on juba seegi hea tõestus Teie digipädevuste kohta.

4. Võõrkeeleoskus – kuidas ma seda tõestan?

Oma võõrkeele oskuse hindamisel on abiks keelte oskustasemete kirjeldused.  E-portfoolios saab näidata, kuidas on võõrkeeleoskus Teie igapäevases elus kajastatud – rahvusvahelistel koolitustel või projektides osalemine, õppematerjalide koostamisel võõrkeelsete allikate kasutamine, võõrkeelse kirjanduse ja ajakirjanduse lugemine – võimalusi on palju. Vaja ainult meelede tuletada.

Kasuliike vihjeid leiab ka Europassikeskuse kodulehelt

Toimetulekust psühholoogilise traumaga ning turvalisustunde taastamisest

Viljandis toimunud veretöö, kus õpilaste silme all tulistati surnuks  kaitsetu naisõpetaja, on vapustanud kogu ühiskonda. Tänase päeva jooksul on meedias ilmunud kogenud erialainimestelt  mitmeid artikleid ja nõuandeid, kuidas selle traumaatilise kogemusega ise toime tulla ja ka lastele toeks olla. Eesti Õpetajate Liidu hea partner, noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee on kokku pannud väikese abivahendi õpetajatele turvatunde ja vaimse heaaolu taastamiseks. Lehelt http://peaasi.ee/2014/10/toimetulek-psuhholoogilise-traumaga/  leiate häid nõuandeid nii endale kui ka teistele.

 

Kutse taotlemisest

 

Õpetaja kutse andmine

21. sajandi muutuv kool, elukestev õpe ja pidev arenguvajadus on oma väljakutsetega osa tänase ja tulevase õpetaja igapäevaelust. Kutsestandardid on  õpetajale abiks, et ta  saaks paremini hinnata oma töö tulemusi ning isiklikku arengut. Kutse omandamine annab juurde professionaalset enesekindlust ja on oluliseks vahendiks karjääri planeerimisel. Paljud koolijuhid on andnud märku, et kutse omamine võib muutuda tulevikus oluliseks teguriks õpetaja tõõ hindamisel ja tasustamisel.
Hariduse kutsenõukogu on andnud Eesti Õpetajate Liidule kutse andmise õiguse 27.novembril 2013. aastal järgmistele kutsetele: õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7  ja 22. mail 2014 kutsetele õpetaja, tase 6 ja meisterõpetaja, tase 8.
Kutset saab taotleda 2 korda aastas. Kutsetaotluste esitamise tähtajad on 5. november ja 5. aprilll. Lähem info kutse taotlemise kohta asub SIIN
Lisainfo kutse teemadel: e-post eestiopetajateliit@gmail.com ja tel 50 96 166 (Margit Timakov)

Tasuta ekskursioonid Rahvusarhiivi filmiarhiivis

Seoses filmipärandi päevaga kutsub Rahvusarhiivi filmiarhiiv kooligruppe tasuta ekskursioonile:

Ekskursioon pikkusega 30-45 minutit sisaldab:

  • ülevaadet helisalvestiste, filmideja fotode ajaloost;
  • konservaatorite töö tutvustust
  • ringkäiku majas asuvates endise sõjaväevangla kongidesEkskursioonile järgneb filmiprogramm (20-30 min)

Filmiprogramm sisaldab videoülevaadet arhiivikogudest (10 min)  ja 1939. aastast pärinevat dokumentaalfilmi “Eesti algkool” (10 min).

Koostöös õpetajaga on võimalik ette valmistada ka temaatilisi filmiprogramme.

Ekskursioonid toimuvad kokkulepitud kellaajal ajavahemikus 27-31. oktoober ja on eelregistreerimisega.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv asub aadressil Ristiku 84, Tallinn.

Lisainfo ja registreerimine:
filmiarhiiv@ra.ee;
tel 6938613; 6938619
Liisi Taimre
Rahvusarhiivi turundusjuht
+372 5886 2202
www.ra.ee
www.facebook.com/rahvusarhiiv
www.twitter.com/rahvusarhiiv

Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele

Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris kuus regionaalset konverentsi, mis keskenduvad säästvale energiakasutusele.

Konverentsidel keskendutakse energiakasutuse teemadele: milleks ja kui palju me energiat kulutame, kuidas loomad energiat säästavad ja mida on inimesel neilt õppida, kas prügi on kütus, tooraine või kasutu rämps, mis on toiduenergia ja palju muud.

Energiateemadel arutlevad Erik Puura (Tartu Ülikool), Georg Aher (MTÜ Hared), Valdur Lahtvee (Säästva Eesti Instituut), Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituut), Lauri Tammiste (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja paljud teised.

„Konverentsi töötubades antakse praktilisi soovitusi, mil moel kodus, kontoris ja koolis energiat kokku hoida või kuidas arvutada, kui palju kulub põlevkivi näiteks ühe liitri vee keetmiseks. Huvilised saavad kätt proovida lihtsamate energiateemaliste katsete läbiviimisel ja päikesepaneeli valmistamisel. Töötoas tutvustatakse ka internetipõhiseid energiateemalisi õppematerjale ja palju muud huvitavat,“ kommenteeris töötubade laia valikut Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi,  kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega.

Konverentsil osalemine on tasuta, osalemiseks tuleb valida endale sobiv konverentsipaik ning registreeruda. Registreerimine algab kuu aega enne konverentsi toimumist. Avatud on registreerumine Pärnus toimuvale konverentsile. Vaata lähemalt SIIT.

Kõigis regioonides pakutakse kindlal marsruudil tasuta bussitransporti konverentsile ja tagasi.

Konverentsid toimuvad:

16.10.2014 Pärnu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

23.10.2014 Haapsalu, Haapsalu Kultuurikeskus

30.10.2014 Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja

06.11.2014 Väimela, Võrumaa Kutsehariduskeskus

11.11.2014 Jõhvi, Jõhvi kontserdimaja

20.11.2014 Tartu, Tartu Kutsehariduskeskus

Konverentside ettekannete ja töötubade salvestused avaldatakse veebis https://www.youtube.com/user/Keskkonnaharidus.

Keskkonnaamet korraldab regionaalseid keskkonnahariduse konverentse juba alates 2010. aastast ning nendest osavõtt on olnud alati rohkearvuline.

Regionaalsete konverentside korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keskkonnahariduse arendamine“.

 

 

Lisainfo:

Kristi Palm

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna programmi assistent

e-post kristi.palm@keskkonnaamet.ee

tel 5697 9334

 

Õpetajate palgaläbirääkimistel keskenduti sisule

Eesti Õpetajate Liit osales täna, 18. juunil Haridus- ja Teadusministeeriumis palgaläbirääkimistel. Teemadena olid laual õpetaja palga alammäär, õpetajate kutsekvalifikatsioon, tunnikoormus ja klassijuhatajatöö.

Erakordseks peame tänasel päeval õpetajate kutseliiduna seda, et osapooled on hoolimata sõnastusest ja erinevatest lähenemistest tegelikult orienteeritud sama eesmärgi saavutamisele. Positiivsena võib tõdeda, et ühise eesmärgina tajutakse õpetajaameti väärtustamist muuhulgas tippspetsialistile väärilise palgaga. Samuti ollakse ühel meelel, et kõik haridusüldsuse osapooled (õpetaja, koolijuht riik, koolipidaja) peavad võtma senisest suurema vastutuse.

Kartust teadmatuse ees vähendab ministeerium soov teha endast olenev, et õpetaja palgakorralduse küsimused oleksid selged enne uue eelarveaasta algust.

Kutseliiduna oli hea meel kuulda, et õpetajate kutsekvalifikatsioon on tõstetud palga- ning tööaja teemade juurde. Üha olulisemaks on astronoomiliste tundide lugemise asemel kujunemas õpetajatöö sisu.

Õpetajatöö tegelikul mõtestamisel (nii õpetaja enda kui ühiskonna jaoks) ja jätkusuutlikusel muutuva ajaga kaasaskäimisel on hindamatu väärtusega kutsesüsteem. See loob lisaks valikutele ja vastutusele ka võimaluse tuua meie haridusmaastikule kauaoodatud uus õpikäsitus.

Arutelu tulemusena siduvaid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid lepiti kokku, et järgmisel korral kohtutakse augustis, millele eelnevalt osapooled oma ettepanekute paketi kokku panevad. Võib öelda, et oleme õigel kursil, kuid pikk tee on veel minna. Konstruktiivsed arutelud on kindlasti hea lähtekoht sihtpunkti jõudmiseks.

Eesti Õpetajate Liit 97

Täna, 27. mail  möödub Eesti Õpetajate Liidu asutamisest 97 aastat. Meenutame sügava  tänutundega toonaseid koolmeistreid, kellel jätkus energiat ja julgust 1917. pöördelistel aegadel asuda Eesti koolielu uueks looma, rajades sellega püsiva vundamendi meie rahva vaimukultuuri edenemisele ning säilimisele.
Mälestame neid õpetajaid, kes on langenud  Eesti vabaduse eest võideldes või kannatanud poliitiliste repressioonide all. Mõtleme austusega õpetajatele, kes aastakümnete jooksul on hoidnud eesti õpetamis- ja õppimiskultuuri kõrgtasemel.

Soovime kõigile eesti õpetajatele tugevat elujõudu ja armastust!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

 

 

Õpetaja kutse kvalifikatsiooniraamistikus

Aasta 2013 tõi eesti õpetajate professionaalse arengu hindamisse ja edendamisse paradigmaatilise muutuse – kinnitati õpetaja kutsestandardid. Senikehtinud riiklik atesteerimissüsteem ei vastanud enam vajadustele ning oli liialt sõltuv subjektiivsetest asjaoludest, mitte õpetaja tegelikust professionaalsusest. Eesti õpetajate liitu on aastate jooksul korduvalt informeeritud juhtumitest, mil oma ametijärku tõsta sooviv õpetaja ei leidnud kooli juhtkonnalt  toetust ja oli sunnitud  sellest mõttest loobuma. Ka olid mitmedki atesteerimistingimused sobilikud küll suurtes koolides töötavatele õpetajatele, kuid raskesti täidetavad väiksemate maakoolide tublide pedagoogide jaoks. Ilmselt olid ebavõrdsed taotlemistingimused üks põhjustest, millega seletada atesteeritud õpetajate väikest arvu (eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147).

Uus kutseomistamissüsteem on oma olemuselt õpetajasõbralikum ja läbipaistvam.

Loe kvalifikatsiooniraamistikust lähemalt SIIT

kutse

Margit Timakov osalemas USA õpetajate virtuaalses ümarlauas

 

Education Week on haridusuudiste sõltumatu kajastaja Ameerika Ühendriikides. 2011. aastal võitsid nad online-meedia auhinna kui parim erialane veebisait (http://www.edweek.org) . Koostöös Center for Teaching Quality-ga välja töötatud õpetajate virtuaalse ümarlaua projekt toob arutelule õpetajate endi ideed oma elukutsest. Iga kuu palutakse valitud panelistidel arutleda etteantud teemal selleks, et riiklikku diskussiooni koolide tuleviku üle elavdada. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehel Margit Timakovil paluti kaasa mõelda teemal, mida võiks USA teistelt õppida. Margit tõi sel korral välja virtuaalsete kogukondade loodud võimaluse koolide ja riikide üleseks koostööks (eTwinning) ning pideva professionaalse arengu nii Singapuri kui ka meie Eesti endi näitel. Loe artiklit SIIT

Eesti õpetajate liit kutsub arvamust avaldama

PISA 2012 uuringu tulemused on Eesti jaoks väga rõõmustavad. Ometi selgub, et päris palju õpilasi ei tunne end koolis hästi. Sama tendents on varasemate uuringute järgi ilmnenud ka õpetajate puhul, kuigi iga eestlane teab juba maast madalast, et kõvasti tööd tehes peab kindlasti ka armastus tulema.

Mida siis teha, et inimesed end koolis paremini tunneksid ega oleks nii väsinud ja pinges? Kas oleks võimalik midagi muuta juba praegu, lihtsate vahenditega, ilma pikki arengukavasid koostamata?

Häid ideid ootame veebiseinale http://padlet.com/wall/konverents21. Sinna ei pea ennast sisse logima. Piisab, kui teha seinal kaks hiireklõpsu vasaku klahviga, siis ilmub kastike, kuhu saab oma mõtted kirja panna (140 tähemärki ühe korraga).

Inspiratsiooni ideede genereerimiseks võib leida konverentsi “21 sajandi õpetaja” materjalidest: http://www.opetajateliit.ee/?p=1027

 

 

 

 

1 2 3 4 5 6