Korduma kippuvad küsimused

1. Mida kujutab endast kutsesüsteem? (allikas: Sihtasutus Kutsekoda kodulehekülg)

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga, et õppe sisu ja kvaliteet oleksid vastavuses tööturu nõuetega. Kutsesüsteemi eesmärk: 1) toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet. 2) Olla tugistruktuuriks haridussüsteemile 3) Ühtne süsteem, et hinnata indiviidide kompetentsust. Töötajatel on vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud. 4) Muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

2. Miks peaksin kutset taotlema?

2014. aastast ei atesteerita enam üldhariduskoolides õpetajaid, vaid saab taotleda kutset. Valmisolek arenguks ja kursis olek uuendustega on eeldusteks, et pidevates muutuste tuultes suudaks õpetaja enda rolli ühiskonnas teadvustada ja väärtustada. Kutse taotlemine on võimalus tõendada oma pädevusi ja kujundada isiklikku ametialast arengut.

3. Kas kutse taotlemine on kõigile õpetajatele kohustuslik?

Kutse taotlemine on vabatahtlik, kui ametile pole seadusega sätestatud teisti. Õpetaja kutse on vabatahtlik, kuid lähtuvalt põhikooli – ja gümnaasiumiseadusest on õpetajatele, kes on asunud kooli peale 2013. aastat, kutse taotlemine kohustuslik. Küll aga oleks kaunis perspektiiv, kui kõigil õpetajatel oleks vabatahtlikult tahe ning soov kutset taotleda.

4. Mis nüüd õpetaja jaoks teisiti on?

Otseselt ei muutu midagi. Positiivne on see, et on seni parimal moel kaardistatud see maailm, mida õpetajaks olemine tähendab ning see annab kindlasti hea aluse isikliku täiendõppeplaani koostamiseks. Samuti tekib võimalus avalikkusel paremini aru saada õpetajaameti mitmetahulisusest.

5. Kellele on kutsestandardit vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

6. Mida tähendab kutsestandard ja kas standardid on muutumatud?

SA Kutsekoda koduleht kutsekoda.ee ütleb: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.Üldpõhimõtted standardis on muutumatud, kuid detailid kindlasti mitte. Nende kaasajastamiseks annavad sisendi kutseliit koos aineliitude, ülikoolide jt asjaosalistega, et kutsestandard ajast maha ei jääks.

7. Kelle poole pöörduda, kui on soov taotleda õpetaja kutset?

Õpetaja kutse andjaks on Eesti Õpetajate Liit. Alates 2016. aastast annavad õpetaja kutset, tase 6 ja tase 7 ka Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool. (Täpsustav informatsioon kutsekoordinaatorilt)

8. Kaua kehtib õpetaja kutse?

Õpetaja kutse, tase 6 ja tase 7 on tähtajatud. Vanemõpetaja, tase 7 ning meisterõpetaja, tase 8 kutse on kehtiv viis aastat. Kutsesüsteem toetab elukestvat õpet, mistõttu kutse taseme saamisel on tähtsal kohal jätkuv areng ning oskus oma professionaalset arengut jälgida ning suunata, et aastate jooksul kompetentse täiendada, mis võimaldaks taotleda kõrgemat kutse taset.

9. Kas kutse taotlemist tuleks alustada kõige madalamalt kutsetasemelt?

Tasemed ei lähe gradatsioonis ning kindlasti pole kutse taotlemise eeltingimuseks madalama kutse olemasolu. Tase valitakse vastavalt indiviidi kompetentside avaldumisele ning olemasolevate eeltingimuste täitmisele. Ajalist määratlust ei ole, kui pikalt peab õpetaja olema töötanud, et taotleda mingit kutse taset.

10. Millise kutse taseme ma peaksin valima?

Iga indiviid peab ise hindama oma kompetentse ning vastavalt sellele valima kutse taseme, mida taotlema hakata. Selleks, et teha otsus, tuleks tutvuda kutsestandardis välja toodud nõutavate kompetentsidega ning eeltingimustega. Vastavalt neile valida sobiv kutse tase.

11. Kas õpetaja kutset saab taotleda, kui puudub varasem pedagoogiline kõrgharidus?

Kutse taotlemise eeltingimuseks on kõrgharidus, kuid mitte ilmtingimata pedagoogilise kõrghariduse olemasolu. Andev võimaluse kutset taotleda inimestele, kes soovivad teha karjääripööret. Küll aga on vajalik eelnev töökogemus õpetajana, et indiviidil avalduksid nõutavad kompetentsid. Kompetentside omandamiseks kulub töötades ja ennast täiendades mingi periood, aga täpset ajalist piirangut ei ole, kui pikk peab eelnev töökogemus olema. Iga inimese kogemused, võimalused on erinevad.

12. Kas kutse saamine väljendub ka õpetaja palganumbris?

Seni sellist kokkulepet koolipidaja, riigi ja õpetajate vahel sõlmitud ei ole. EÕLi nägemuses kehtestab õpetaja kutsestandard siiski uue kvaliteedi, mille puhul ei sobi ka praegused palgakokkulepped.

13. Miks kutsestandardisüsteem parem on kui atesteerimissüsteem?

Atesteerimissüsteem seadis õpetajad ebavõrdsesse seisu, kuna paljudel  õpetajatel kas puudus reaalne võimalus kõiki atesteerimisnõudeid täita või tekkis probleeme kohalikul tasandil.  Kutsestandardisüsteem on fokusseeritud õpetaja professionaalsele arengule ning kutse taotlemisel on garanteeritud erapooletuja objektiivne hindamine.

 

 

14. Kuidas ma alustan?

  • Tutvu eeltingimuste ning kutsestandardiga, kus on välja kompetentsid, et valida sobiv kutsetase.
  • Kogu kokku materjalid ning koondada e-portfooliosse.
  • Esita vajalikud dokumendid digitaalselt: avaldus, koopia isikut tõendavast dokumendist, haridust tõendava dokumendi koopiad, CV ja e-portfoolio
  • Pea kinni taotlusvooru tähtaegadest, mis on kaks korda aastas: 5. veebruar ja 5. oktoober.

15. Kui palju aega kulub e-portfoolio koostamisele?

Oleme öelnud, et rahulikus tempos läheb portfoolio koostamisele umbes kolm kuud. Tegelikkuses on portfoolio koostamisele kuluv aeg väga individuaalne ning sõltub paljuski taotleja ajalisest ressurssist ning materjali mahust, mis eelnevalt kogutud.

16. Kuidas toimub hindamise protsess?

Õpetaja kutse kompetentsuse hindamisviisideks on taotleja esitatud e-portfoolio ning sellele järgnev vestlus. Hindamist viib läbi 3-liikmeline õpetajatest koosnev hindamiskomisjon. Kutsekoordinaator edastab taotlusvooru tähtajaks laekunud dokumendid hindamiskomisjonile, kes hindab vajalike kompetentside avaldumist. Vajadusel palutakse taotlejal esitada lisa informatsiooni. Järgneb vestlusvoor, kus taotleja kohtub hindamiskomisjoni liikmetega. Vestluse pikkus on pool tundi. Hindamiskomisjon teeb kutse andmise/mitte andmise ettepaneku kutsekomisjonile, kes teeb lõpliku otsuse. Teade kutse andmise/mitte andmise kohta saadetakse taotlejale e-posti teel, kui pole avaldusel märgitud teisiti.

17. Kuidas saan ma kätte kutsetunnistuse? (allikas: Sihtasutus Kutsekoda kodulehekülg)

Positiivse otsuse korral väljastatakse taotlejale kutsetunnistus, mis saadetakse taotlejale posti teel 30 tööpäeva jooksul otsuse teatamisest. Lisaks on kõik kutsetunnistused leitavad elektroonsel kujul kutseregistris. Kättesaadav siit: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseotsing

18. Kas kutsetunnistust väljastatakse teistes keeltes? (allikas: Sihtasutus Kutsekoda kodulehekülg)

Ei väljastata. Soovi korral võite lasta kutsetunnistuse vandetõlgil või notaril tõlkida ja ühtlasi kinnitada. Kui kinnitatud tõlget ei nõuta, piisab inglise keelsest kutsetunnistuse lisast, mis on kättesaadav siit:  http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistuselisad/list.

19. Kellele on kutset vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

20. Miks mul võiks olla kutse? Leia, mis Sind kõige rohkem kõnetab. Nimekiri ei ole lõplik ja ootab täiendusi!

  • Portfoolio ehk korras tööriiul
  • Isiklik väljakutse
  • Eneseanalüüs
  • Tagasiside kolleegidelt – toetus
  • Kajastust saavad tööalased tegemised
  • Professionaalne areng
  • Tõuseb enesekindlus
  • Õpetab rohkem iseend kõrvalt nägema ja oma tegevust analüüsima
  • Teine perspektiiv – parem õpilaste, kolleegide mõistmine
  • Käia ajaga kaasas ning anda omapoolne panus üleüldisesse hariduse kvaliteeti
  • Signaal tööandajale
  • Teadlikkus – avalikkusel parem arusaam õpetajaameti mitmetahulisusest.
  • Õpetaja professiooni väärtustamine laiemalt