Eesti Õpetajate Liidu seisukoht seoses Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus 170 SE kavandatavate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega

Riigikogu kultuurikomisjonile  06.04.2020 saadetud kiri                                                                    

Eesti Õpetajate Liidu seisukoht seoses Vabariigi Valitsuse Riigikogus 2. aprillil 2020 algatatud  „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõule 170 SE

170 SE § 20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Antud eriolukorras on kindlasti õigustatud muuhulgas PGS-i muutmine, et tänased põhikooli ning gümnaasiumi lõpetajad võiksid enda kooliastme rahulikult lõpetada. See aga tähendab, et:

  1. Põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite toimumise otsus tuleb teha kiirelt (mitte kiirustades) ja see peab olema selge, arvestades ennekõike õpilastega. See tähendab, et võimalikud pinged, mis teadmatusega kaasnevad ning mure ja kuhjuv stress hakkama saamise, tulemuste ning edasise suhtes tuleb viia miinimumini. Me ei toeta seda, et hakkame eksameid sel aastal edasi lükkama, iga kahe nädala või kahe kuu tagant uuesti arutama või otsustama, kas ikka eksamid toimuvad või mitte. Kui nt tehakse eksamite mitte toimumise otsus, saavad lõpuklasside õpilased rahulikult kooli lõpetamisele keskenduda, üks pinge vähem. Kui teha eksamite toimumise otsus, saab edasi mõelda, millal ja kuidas ning mis vormis neid teha on võimalik. Toetame kiiret menetlust. Hetkel pakutud SE sõnastus ei ütle midagi selle kohta, mis ajaks peab valitsus enda määruse avalikuks tegema ja see on meie meelest murekoht.Samas juhime tähelepanu sellele, et käesoleva SE tekst on ette valmistatud selliselt, et jätab valdkonna  inimestele mitmeid vastamata küsimusi ning tekitab muresid.  
  2. Arvestades, et mitmed olulised viimaste aastate otsused hariduskorralduses on tehtud ja tehakse valdkonna inimestega piisavalt läbi rääkimata, neid kaasamata ja kiirustades, ei saa me toetada eriolukorras pikaajalise mõjujõuga otsuste tegemist. Antud juhul ei ole tegemist eksamite toimumise või mitte toimumise pooldamisega, siin on tegemist põhimõttelise küsimusega! Käesolevas seaduseelnõus võiks täiendus paragrahvi 30 lõikele 1 olla sõnastatud nii, et  „Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorras kinnitatakse põhikooli lõpetamise tingimused VV määrusega.” See ütleks otse, et eriolukorras on see õigus Vabariigi valitsusel, muul ajal aga toimub vastavalt parlamendis vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Olukorras, kus hariduskorralduse arengukava on veel läbi vaidlemisel ja valdkonnas valitseb ebakindlus (ning otsuste mitte läbirääkimine), ei luba senine huvirühmade otsuste tegemisse kaasamata jätmisest tingitud usalduskriis anda selliseid piiramatuid volitusi. See tekitab asjatuid pingeid, mida keegi antud olukorras valdkondade siseselt ega üleselt ei soovi. Me ei näe, et käesoleva aasta õpilaste aastakäik midagi kaotab, kui eksameid sel aastal ei toimu. Kas see paneks tänased lõpetajad ebavõrdsesse seisu? Juhul, kui ülikoolid mõtlevad läbi enda sisseastumistingimused nii, et see ei mõjuta kedagi diskrimineerivalt sel aastal, saab sellega arvestada ju ka järgmisel aastal. Õigusliku selguse huvides ja silmas pidades edasist õpiteed tuleks kaaluda lõputunnistusele märke lisamist, et gümnaasium on lõpetatud eriolukorra tingimustes. Olukorras, kus õpilastel ei ole täna hoolimata toimivast distantsõppest olnud õppeaasta viimastel kuudel võrdseid võimalusi saada eelnevate aastate lõpetajatega sarnast ettevalmistust ning paistab, et seda olukorda ei päästaks ka silmast-silma õppetöö võimalusel mais-juunis, siis peame õigeks otsustada, et sel aastal keegi eksameid ei tee. Juba praegu on tänased lõpetajad teatud mõttes ebavõrdses seisus. Samuti tuleb arvestada mittemõõdetavate teguritega nagu noorte vaimne tervis, ootused, eraldatus, pingeseisund, jne. Riik peab võimaldama õpilastele, kellel on vaja nt seoses välismaale õppima suundumisega teha mõni riigieksam või kes seda ise soovivad, riigieksami sooritamist olukorra stabiliseerudes esimesel võimalusel.
  3. Toetame paindlikuma hindamise (numbrilist, sõnalist tagasisidet ilma teisendamise kohustuseta) võimaldamist. Samas võib praegust § 100 sõnastust „Eriolukorra perioodil toimunud õppetegevuses omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamisel” ekslikult (erinevalt seletuskirjas toodust) tõlgendada ka kui ainuüksi praegu märtsis-aprillis toimunud õppetöö ja mitte koondhinnetele rakenduvaks. Koolidel peab jääma siinkohal endil suurem vabadus otsustada, mil moel antud õppeperioodi ning koondhindeid pannakse.
  4. Ei saa märkimata jätta, et eriolukorras kogetu peaks nüüd motiveerima nii ministeeriume, koole, õpetajaid ja lapsevanemaid pandeemiatest tingitud kriisiolukordade jaoks töötavaid süsteeme üles ehitama. Pikemas perspektiivis annab tekkinud olukord uue tõuke muuhulgas ka eksamite teema tõstatamiseks ja arutamiseks. Juhul, kui nt järgmiste aastate jooksul võivad maailmas sarnased epideemiad korduda või võib olla vajadus distantsõppeks jne, peame läbi arutama, kuidas saab meie hariduskorraldus olla ühelt poolt piisavalt paindlik, et selliseid muudatusi lubada ning teiselt poolt piisavalt stabiilne, et ühistele väärtustele tuginedes Eesti haridusedu hoida ja uut arengut võimaldada. See eeldab koostööd ja kaasamist ning ka õpetajate ning koolijuhtide seas õigust erinevatele arvamustele, isegi eksamite suhtes. Oluline peab riigi jaoks olema see, mitte kellel on õigus, vaid mis on õige meie õpilaste, meie rahva, meie hariduse, meie ühiskonna jaoks. Seepärast on ülimalt oluline, et arutame rahumeelselt läbi, miks üks või teine lähenemine hea on, millistele väärtustele need tuginevad ja mida ühe või teise otsusega kaotame, mida võidame.