EESTI ÕPETAJATE LIIDU konverents 27. oktoobril 2016

 

EESTI ÕPETAJATE LIIDU konverents 27. oktoobril 2016 „Õpetaja koolikultuuri kujundajana“

Viimsi looduskeskuses

Eesmärk: kuidas näha metsa taga PUUD ja märgata koolis õpetajat

10.30               Tervituskohv

11.00               Avasõnad

SISSEJUHATUS – KÄBI (võimalused)

11.15               Margit Timakov – Eesti õpetaja rahvusvahelises džunglis

11.45               Kuidas toetab HTM õpetajat koolikultuuri kujundajana?

12.15               Kerttu Mölder ja Mihkel Kõrbe – Õpetajad koostööst ehk kuidas luuakse õpetajatega ühiselt koolikultuuri? Millised on selleks võimalused? Millised on erinevad lahendused?

 

LÕUNA 13.00-13.45
TÖÖTOAD – ISTIK (reaalsus)

13.45 – tutvumine püsinäitusega Metsas on väge!

14.30 – Töötoad – Kuidas teha nii, et koolis oleks (v)äge? –

läbivalt teemadeks Õpetaja võimalused, ohud ja vastutus koolikultuuri kujundajana:

tuba 1 – Haruldane taim haridusmaastikul ehk kujunev õpetaja

tuba 2 – Puukallistajad ehk õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud, õpilased,

kes teadlikult koolikultuuri toetavad

tuba 3 – Põlispuud ehk õpetaja meistriklass

 

JÄRELDUSED ja KOKKUVÕTTED – PUU (kasv, areng)

15.45               Töötubade kokkuvõtted erinevate koolimeeskondade näidetega

16.15               arborist Heiki Hanso – iga puu on väärtus!

16.45               EÕL 100 sünnipäeva-aasta väljakuulutamine

 

Konverentsile saab registreerida SIIN (NB! Kohtade arv on piiratud!)

Eesti Õpetajate Liidu sünnipäevakonverents

Eesti Õpetajate Liidul on 27.mail 98.sünnipäev ja me tähistame seda traditsioonilise kevadkonverentsiga, millel seekord siiski on veidi laiem taust, kuna sellest peaks saama ka sissejuhatus  õpetajate kongressi ettevalmistavatele sammudele.
Kevadkonverentsil on kavas arutada õpetaja rolli üle ühiskonnas. Teema on jagatud kolmeks mõtteliseks osaks: Mis on õpetaja roll?  Õpetaja on rollist väljas.(?) Kuidas saada oma rolli tagasi?
Konverents toimub 27. mail kell 11.00 – 18.00 Tallinna Ehituskoolis, Pärnu mnt 162
Konverentsi kava: Sünnipäevakonverents
Konverentsile saab registreerida SIIN

 

Kutse konverentsile „21. sajandi õpetaja“

Maailm muutub ja koos sellega uuenevad ka ootused õpetajale. Õpetajalt oodatakse oluliselt enamat, kui pelgalt ainetundide andmist. Oodatakse uut õpikäsitust ja õpilase arengu toetamist, oodatakse eestvedamist ja tehnoloogiatundmist. Kuidas õpetaja uute ootustega toime tuleb, mis teda aitab, mis takistab? Kuidas saaks õpetajat muutuste maailmas parimal viisil toetada?

Neile küsimustele otsitakse vastuseid Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse konverentsil „21. sajandi õpetaja“, mis toimub neljapäeval, 28. novembril 2013 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses, Narva mnt 29.

Konverentsil esinevad nii uurijad kui praktikud, õpetajad ja koolijuhid. Lisaks vaatame viise ja võtteid, kuidas õpetaja juba täna uuenenud oludega hakkama on saanud, millised on tänase õpetajatöö värsked ideed ja parimad praktikad.

Ootame Teid konverentsil osalema. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale. Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Konverents-21-sajandi-opetaja/Untitled-page

Ootame Teid  osalema!  Registreerida saab kuni 25.11.2013. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale.
 

ÕpetajateLiit

Haridusamet_logo_2_v_rvi_positiivIK-logo-curves

KAVA

Konverents „21. sajandi õpetaja“

Neljapäev, 28. november 2013

Registreerimine 9.15-10.00

Avamine 10.00 Tervitus. Avasõnad.Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt

MAAILM JA EESTI

10.20 – 11.20 Pasi Sahlberg (üks Soome eduloo autoritest, 2014 alates Harvardi ülikooli külalisprofessor):Global educational reform movement and the school of the future – mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab õpetajat?

11.20 -12.00 Margit Timakov (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja, Eesti Õpetajate Liit): Väljakutsed ja ootused Eesti õpetajale, õpetaja valmisolek muutustega kaasa minna.

12.00-12.30 Kosutuspaus

KOOSTÖÖ JA AVATUS

12.30 – 13.00 Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor) Muutuvad õpilase vajadused, muutuvad ühiskonna vajadused. Kuidas õpetajaharidus saab õpetaja toimetulekut toetada?

13:00 – 13:30 Karin Lukk (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi koolijuht) Koostöine arengu toetamine – arengu hindamisest ja monitoorimisest. Erinevad viisid, võtted ja praktikad.

13.30 – 14.00 Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus) Avatud õpikeskkond. Mis on õppimine, kui see toimub kõikjal?

14:00 – 14:30 Ingrid Maadvere (HITSA Innovatsioonikeskuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog) Õpe avatud õpikeskkondades – mida see õpetajalt eeldab?

14.30 – 15.30 LÕUNA

LOOV MUUTUMINE

15.30 – 16.00 Priit Hõbemägi Mõtteviisi muutumine – kuidas uuega kaasa minna(kse)? Näide ajalehetoimetusest.

16.00 – 16.30 Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledži koolijuht) Julgus uut proovida – kas võimalik ka koolis?

16.30 – 17.30 Otsiv kool ja otsiv õpetaja Miks hea? Miks vajalik? Mida otsida? Mida on selleks vaja teha? Kuidas leida võimalused?

Seinteta õpe – Klassideta õpe – Pingeteta õpe

17.30 – 18.00 Lõppsõna – 21. sajandi õpetaja Laur – käegakatsutav tulevik või võimatu muutus?

Eesti Õpetajate Liit algatas diskussiooni õpetaja rollist

Novembri lõpunädalal toimus Tartus ja Tallinnas õpetajatele, koolijuhtidele ning teistele huvilistele  seminar ÕPETAJA ROLLIST OSALEVAS JUHTIMISES.

Ettekannete läbivaks teemaks oli õpetajate ja juhtkonna koostöö koolis.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, professor Kulno Türk Tartu Ülikoolist, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Haapsalu Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja Mihkel Kõrbe ja  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees MargitTimakov arutlesid koostöö ja tulemuslikkuse erinevate aspektide üle. Ettekannete ja seminaril osalenute huvi põhjal võib öelda, et ühine alus edasiminekuks on olemas ning nii kutsub Eesti Õpetajate Liit õpetajaid ja koolijuhte aktiivselt osalema laiemas arutelus õpetaja rolli üle.

Kulno Türk  “Kuidas hinnata ja tasustada õpetajaid

Kajastus Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/1457-uus-palgakorraldus-tekitab-koolides-peataolekut/

Konverentsi “Õpetajatöö – üksi või üheskoos” kokkuvõte

Eesti Õpetajate Liidu konverents – 95 „Õpetajatöö üksi või üheskoos“ 23.-  24. oktoobril 2012  Viimsi koolis, kus kahe päeva moderaatoriks oli Märt Treier,  käsitles õpetaja koostööd teistega, koostegemise rõõmu ja valu, käsitledes 21. sajandi särava õpetaja väljakutseid ja küsimusi hetkel eelseisvate muutuste valguses.

Esimesel päeval keskenduti küsimustele kes-kus-kellega õpetaja koostööd teeb? Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles konverentsi avasõnades, et õpetaja ongi kool, mõjutades kõike seda, mis koolis sünnib. Seejärel rääkis Aaviksoo pikalt ka hariduse edendamisest kui aedniku tööst, kus õpetaja pidevalt tingimusi loob: väetab ja kastab, aitab ja toimetab ikka selleks, et noorte elujõud avalduda saaks. Minister rõhutas koolielus kolme väärtuse – uudishimu, tagasiside ja avatuse – hoidmist ning arendamist.

Paneeldiskussioonis räägiti nii psühholoogiateadmiste vajalikkusest õpetajatöös ja kolleegidelt õppimise tähtsusest kui ka enesekindlusest, õpetajaks kujunemisest, õpetaja avatusest, empaatiavõimest ning positiivsusest, meeskonnatundest ja seda ohustavast konkurentsist. Juttu tuli ka õpetaja üksinda ning üheskoos tegemise võimalustest ning takistustest, õpilaste ootustest ja lootustest, kooli kui organisatsiooni koos tegutsemise, koos kasvamise ja koos arenemise võimalustest.

Erinevate koostöötubade (koostöö riigiga, koostöö ministeeriumiga, koostöö kohaliku omavalitsusega, koostöö kooli juhtkonnaga, koostöö õpilastega, koostöö vanematega,  koostöö ülikooliga, rahvusvaheline koostöö) arutelud jõudsid oma limiteeritud ajast hoolimata mitte ainuüksi tõdemuseni, et koostööd on vaja, vaid ka konkreetsete mõteteni, kuidas seda edaspidi paremini teha

Esimese päeva lõpetas Tagasi kooli algatanud ja uue keskkonnagi loonud Triin Noorkõiv, kes rõhutas ühiskonna valmisolekut koolitöösse kaasatud olla ning vajadust õpetaja enda initsiatiivi järele selles koostöös.

Teisel päeval arutlesid erinevad esinejad selle üle, kuhu, kuidas ja millega edasi minna. Päeva avasõnades rõhutas Margit Sutrop, et Eesti õpilane ei saa ennem muutuda õnnelikuks, kui muutub õnnelikuks Eesti õpetaja. Kindlasti peab õpetaja võtma vastutuse selles protsessis ennekõike ennast väärtustada, oma kutsumust tunnetada ja õppimise toetaja ning tagasisidestaja olla.

Siiri Evard ja Maarja Karjaherm rääkisid  Hea Õpetaja kuu taustast ning tulemustest.

Leelo Tiisvelt keskendus sellele, kuidas koostöö kaudu ebaolulist kõrvale jättes nii õpetaja kui õpilase töömahtu vähendada. Õpetajad Reina Henn ja Janek Murakas rääkisid enda professionaalsest arengust nii Ameerika kui ka Kasahstani kogemuse näitel, järeldades, et kuigi paljud probleemid on õpetajatel ülemaailmselt sarnased, on meil üksteiselt nii mõndagi õppida. Tiia Randma ja Merle Tiigisoon rõhutasid ettevõtlikkuse olulisust nii õppijate ja õppetöö kui koolielu vedamisel. Haridustehnoloog Mart Laanpere tutvustas infotehnoloogiast tulenevat uut klassiruumi mõttemudelit, mille kohaselt ei peaks õppimises põhirõhk olema mitte niivõrd tarbimisel ja kõige vähem jagamisel, vaid vastupidi just ennekõike jagamisel.

Indrek Kilgi esitlusest saab õpetaja vaadata, kust saab abi õiguslike probleemide puhul

Peeter-Eerik Ots rääkis õpetajast kui arvamuse avaldajast, kes peaks julgema ja tahtma nii koolikultuuri kujundamises kui ka hariduskorralduses kaasa rääkida.

Kahel päeval kuuldut-arutletut kokku võttes tõdes Margit Timakov, et võrreldagu õpetajat pealegi tööka mesilase või sipelga või aednikuga –  ennekõike peame siiski  mõistma, et õpetaja ei ole üksi, kuid kindla tugeva professionaalina seismine algab ikkagi meist endist.

Seetõttu lähtub Eesti Õpetajate Liit oma  lähema perioodi tegevusi planeerides ennekõike enesekindla ja väärika õpetaja vajadustest-võimalustest ning pühendab 2013. aasta professionaalse õpetaja arengu toetamisele.

(Konverentsimaterjalidele tuleb lisa. Vaata ka http://arvamusaed.ee/)

 

Konverentsi “Kooli ja õpetajate valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks”esitlused

Eesti Õpetajate Liidu ning Haridus-ja Teadusministeeriumi koostöös 2010. aasta märtsis  korraldatud konverents  “Kooli ja õpetajate valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks” oli intensiivne. Esinejad oli põhjalikult valmistunud ning konverentsil osalejad said hea sissejuhatuse uue õppekava põhimõtetest ja  rakendamisvõimalustest

Konverentsi ettekanded:

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister  Õppekavade uuendamine

Ain Tõnisson, Haridus- ja Teadusministeerium Uuendatud õppekava

Agu Uudelepp, PhD Meta Advisory Group OÜ
Ühiskonna alusväärtused ja haridus

Halliki Harro-Loit,TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Nelli Jung,  TÜ  Eetikakeskuse projektijuht
Õpilane – väärtuskasvatuse objekt või subjekt?

Mari Kadakas,  Mare Oja, Lea Koppel ja Inge Raudsepp Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest

Ainevaldkonnad ja ainekavad

Kunst ja muusika

Looduainete ainekavad

Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”

Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor

Haridusteaduste ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko

Mai Normak, Tallinna Ülikool, õpetajakoolituse osakonna juhataja

Muutused ja muudatused õpetajakoolituses

Meedi Neeme,  Rocca al Mare Seminari juht

Õpetajate täiendkoolituse ootused ja vajadused

Leelo Tiisvelt, Viimsi Keskkool, direktor
Kujundav hindamine

Epp Vodja Eesti Majandusõpetajate Selts
Õpetajate ettevõtlikkus ja koostöövõime ettevõtlusõµppe rakendamisel koolis

Liia Jung Kutsekomisjoni liige, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja
Õpetajakutse omistamisest

Veronika Tuul, EÕL,  IntelLEOprojekti koordinaator
Õpetaja infotehnoloogiline töökeskkond

Lehte Jõemaa,  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
Väärtuskasvatuse põhimõted ja võimalused õpetajate meeskonnatöös koolis

 

Aimur Liiva, SA Tiigrihüpe Robootika ja tehnoloogia projektid

Ingrid Maadvere, SA Tiigrihüpe    Koolielu 2.0

Elo Allemann, SA Tiigrihüpe  Programm “Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning”

Edvard Kess, Tallinna 37. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Noor õpetaja – alguse asi

Lehte Jõemaa, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees  Eesti kaunis kool

Miia Pallase, Pühajärve Põhikooli direktor  Pühajärve põhikool

Kajastus Õpetajate Lehes: Argo Kerb “Õppekava ei too kooli kannapööret”

Eesti õpetajate kongress 2003. aastal

EESTI ÕPETAJATE KONGRESS 2003
ÕPETAJA PROFESSIONAALSUS JA KUTSE EETIKA

Ajakava
Neljapäev, 20. märts

10.00 – 11.00 Osalejate kogunemine, registreerumine
11.00 Sissejuhatus ja kongressi rakendamine
Tervitussõnavõtud
11.30-13.00 I sessioon “ ÕPETAJA JA ÜHISKOND “
11.30-12.00 Haridus kui väärtus ühiskonnas
akadeemik, professor Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor
12.00-12.20 Olulisemad muudatused õpetajatööd puudutavas hariduspoliitikas
Helmer Jõgi HTM üldhariduse osakond
12.20-12.40 Õpetaja ja kodanikuühiskond
Ilmar Kopso Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor
12.40–14.00 II sessioon “ÕPETAJA KUI PROFESSIONAAL “
12.40-13.00 Õpetajate ettevalmistamine loob aluse õpetaja professionaalsusele.
Heli Mattisen TPÜ akadeemiline prorektor
13.00-13.20 Õpetaja professionaalsuse hindamine
Krista Mägi Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja-metoodik
13.20-13.30 Õpetaja õppivas organisatsioonis
Boris Goldman Tartu Karlova Gümnaasiumi õppealajuhataja
13.30-13.40 Infotehnoloogia – professionaalse õpetaja abiline
Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht
13.40-13.50 Õpetaja võimalused aidata abivajajat
Viive Tüür Raeküla Gümnaasium õppealajuhataja
13.50- 14.00 Õpetaja Laur- rõõm õpetaja kutsetööst
Tarmo Rand Tabivere Keskkooli õpetaja
14.00-15.00 Lõuna
15.00 –16.00 III sessioon “ ÕPETAJATE ORGANISATSIONID – HARIDUSSUBJEKTID JA KOOSTÖÖPARTNERID “
15.00 -15.10 Eesti õpetaja teel Euroopa Liitu Liikumine “Õpetajad – Jah Euroopa Liidule” esindaja
15.10 –15.20 Õpetajate organisatsioonid – koostööpartnerid
Lehte Jõemaa Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
15.20 – 15.40 Erialaliit – õpetaja erialase professionaalsuse toetaja
Erialaõpetaja koolitaja, kogemuste vahendaja
Ingrid Rump Eesti Käsitööõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees
Rahvusvaheline koostöö ja partnerlus
Aarne Tõldsepp Eesti Keemiaõpetajate Liidu esimees
Organiseeritus tähendab olla informeeritud
Juta Hennoste Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esinaine
Lasteaiaõpetajaks – organisatsioonilise töö tulemusena
Silvija Mõttus Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse esinaine
15.50 – 16.00 Killustatus- nõrkus sotsiaalses dialoogis
Helle Sorge M. Härma Gümnaasiumi õpetaja
16.00 –16.30 Kohvipaus
16.30 –18.00 Rühmatööd “ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE “
Rühmatöö teemad
• Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine.
• Õpetaja õppijana – eneseanalüüs, täiendamise vajadused ja võimalused.
• Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
• Õpivara ja õpikeskkond.
• Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika.
• Ühenduste ja aineliitude ümarlaud.
Rühmatöö kokkuvõtted sõnastatakse ettepanekutena kongressi resolutsiooni ja edastatakse redaktsioonitoimkonnale hiljemalt 20. märtsil kella 18.30

Reede, 21. märts

9.00-10.00 Rühmatööde kokkuvõtted
10.00-11.00 IV sessioon “ ÕPETAJAKUTSE JA KUTSEEETIKA ”
10.00-10.20 Õpetaja kutseaasta väljatöötamise põhimõtted
Eve Eisenschmidt TPÜ Haapsalu Kolledž direktor
10.20-10.40 Kasvatusväärtused ja koolitegelikkus
Tiiu Kuurme kasvatusteaduste magister, TPÜ lektor
10.40-10.50 Noor õpetaja koolis
Moonika Veimer Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja
10.50-11.00 Õpetaja roll kutseomistamise protsessis. Organisatsioonide panus
õpetajakutse väärtustamisel
Angela Lobin Saue Gümnaasiumi õpetaja
Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumi õpetaja
11.00 Kohvipaus
11.30-12.30 Registreeritud sõnavõtud
LÕPPSÕNAVÕTT
Redaktsioonitoimkonna ettekanne, pöördumised – otsused.
13.30 Kongressi lõpetamine

Rühmatöö:

“ÕPETAJA OOTUSED ÜHISKONNALE“

Õpetaja õppijana – täiendamise vajadused ja võimalused, eneseanalüüs.
Boris Goldman, Lea Laus, EES-i esindaja
Ekspert: P. Laanoja HTM

Hinnang ja hindamine, tagasiside õpilasele ja lapsevanemale.
Krista Mägi, Õie- Marta Tuisk, Piret Kanne
Ekspert : M. Kitsing, U. Soomlais HTM

Õpivara ja õpikeskkond.
Ester Muni, Veiko Metsaar, Ülle Vänto
Ekspert: A. Udde REKK

Õpetaja kutseomistamine ja kutseeetika
Juta Hirv, Lembit Jakobson, Lii Lilleoja
Ekspert: Mari-Epp Täht REKK

Õpetajate palgapoliitika ja atesteerimine
Malle Ling, M. Võrno, Jüri Vene,
Ekspert: Kristi Ploom HTM

Kutse- ja üldhariduse integratsioon õpetajatöös.
Jüri Jürivee, Galina Lamvol , Diana Tuulik

Ühenduste ja aineliitude ümarlaud
Lehte Jõemaa, Viive Tüür, Juta Hennoste, Katrin Meinart
Ekspert Liilia Oberg HTM
IGA TÖÖRÜHM PEAKS ARUTLEMA TEEMAT: KUIDAS EDASI?
KUIDAS KUJUNDADA VÕIMALIKULT EFEKTIIVSELT
VÕRGUSTIKUTÖÖD ?
KUIDAS TEHTUD ETTEPANEKUTE TÄITMINE ELLU VIIAKSE?

Eesti õpetajate kongressi `03 lõppdokument

Eesti õpetajate kongressi peateema oli “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika”.
Kongress sõnastas õpetajate ootused ühiskonnale:

  1. Õpetajale omistab õpetajakutse Eesti Õpetajate Liit.
  2. Eesti Õpetajate Liit töötab välja õpetaja kutse-eetika põhimõtted.
  3. Kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja põhipalk peab olema vähemalt 1,5 Eesti keskmist palka. Palk tõuseb staažiga ja atesteerimise tulemustest lähtuvalt.
  4. Õpilaste arv klassis peab vähenema 25 õpilaseni, seejuures haridusele ettenähtud SKP- vahendid peavad
    tõusma 8% -ni.
  5. Atesteerimise põhimõtetes tuleb läbirääkimisi jätkata.
  6. Ülikoolide koolituskavad peavad olema paindlikud ja kiiremini reageerima õpetaja vajadustele. Tasemekoolituse jätkamisel peab ülikool arvestama varasemat õpi- ja töökogemust.
  7. Tuleb aktsepteerida ja finantseerida aineliitude, seltside, ühenduste poolt korraldatavat koolitust.
  8. Riik peab lõpule viima haldusreformi ja sõnastama haridussüsteemi arengukava.
  9. Vanemõpetajale ja õpetaja-metoodikule tuleb enesetäiendamiseks tagada atesteerimisperioodi jooksul vaba semester täispalga säilitamisega.
  10. Uusi õpikuid peavad koolis katsetama ja andma soovitusi
    kasutuselevõtuks õpetajate aineliidud.
  11. Tunnistada kehtetuks praegune õpilaste hindamise kord.
    Kooli hindamise põhimõtted töötab välja ja õpilase
    järgmisse klassi üleviimise otsustab kool.
  12. Luua õpiraskustega õpilastele riiklikult finantseeritav
    õpiabisüsteem.
  13. Haridus- ja teadusministeerium peab arvestama õpetajate
    ühenduste seisukohtadega hindamisküsimustes.
  14. Tõhustada õpetajate põhikoolituses hindamise ja
    distsipliiniga seotud õpet.
  15. Riik peab finantseerima õpetajate ühenduste
    arendustegevust.
  16. Eesti Õpetajate Liit ja Eesti Haridustöötajate Liit peavad
    jätkama läbirääkimisi ühinemiseks.

Kongress peab väga oluliseks kõigis nimetatud protsessides toetumist haridusuuringutele. Kongress väljendab oma jätkuvat valmidust koostööks ja aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus diskussioonis Eesti tulevikusuundumuste ja hariduspoliitika sõlmprobleemide määratlemisel ning lahendusteede leidmisel.

Vastu võetud 21. märtsil 2003 Tallinnas

Kongressi publikatsioonid ja arvamused “Õpetajate Lehes”

31.01.03 L. Jõemaa S. Rondik “Miks õpetajad tugevasse kutseorganisatsiooni ei ühine?”
07.02.03 L. Jõemaa “Õpetajate kongressile mõldes”
28.03.03 Laine Annus “Kas kongress või teatrikülastus?”
07.03.03 L. Jõemaa “Eesti õpetajate kongress 2003.”
K. Kalda “Ametiühingu ja kutseliidu ühinemine oleks mõistlik
samm”
P. Leppik “Kui sulgeme klassiukse”
14.03.03 K. Mägi “Õpetaja ei ole subjekt”
21.03.03 P. Järvela “Kongressile mõeldes”
K. Üpraus “Haridus on koolist võõrandunud. Või vastupidi”
28.03.03 L. Järve “Paar märkust kongressikonspektist”
M. Rand “Millist õpetajat vajab 21. sajandi kool?”
A. Liiva “Infotehnoloogia- professionaalse õpetaja abiline”
T. Kuurme “Kasvatusväärtus ja koolitegelikkus”
04.04.03 J. Aaviksoo “Hariduse väärtus tänases Eesti ühiskonnas”
11.04.03 L. Järve “Noor õpetaja tunneb hästi ainet ja halvasti
koolikorraldust”
V. Tüür “Õpetaja võimalused aidata abivajajat.”
17.04.03 Ü. Tikk “Õpetaja Laur käis Tallinnas kongressil”
J. Mikk “Õpetajate kongress soovitas õpikute koolikatsetusi”

 

Konverents AUSALT JA AVATULT ÕPETAJA KUTSE – EETIKAST

Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast

Konverents toimus 24. märtsil 2005 algusegaTallinna Inglise Kolledžis,

10.30 – 11.00  Registreerumine

11.00 Konverentsi avamine

 11. 10.- 13.00  I Visioon eetilisest riigist

 11.10-11.30 “Eetikast Eesti ühiskonnas “ – Margit Sutrop, Eetikakeskuse juhataja   TÜ                                                                                                11. 30-11.50  “Õpetaja kutse – eetika kas kaitseb või kohustab?”Jaanus Noormägi,  Tartu Teoloogia Akadeemia eetikakeskuse magistrant  11. 50 – 12.10  “Ajakirjanduseetika – võluvits või kattevari”. – Tarmu Tammerk, Pressinõukogu liige; uudisteagentuuri AFP Eesti korrespondent

12.10 –12.25  “Õpetajaeetika ja kutsestandard” – Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeerium üldhariduse osakonna juhataja

12.25 –12.40  “Kutse-eetika õpetajakoolituse  õppekavas” – Rain Mikser, TÜ Haridusteaduskond pedagoogika lektor

12.40 – 12.50  “ Eetika käsitlus – noore õpetaja kutseaastal “ – Valdek Rohtma, TPÜ kutseaasta programmijuht

12.50- 13.30   Lõuna

 13.30 – 14.30  II “Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast”  – moderaator  Toomas  Kink, TÜ  Õpetajate Seminar

 Martin Kaasik, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees

Kristel Niisuke, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Liisa Pakosta, Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige

Annika Tikerpuu, Lastekaitseliit,

Jüri Hansen,   Linnade Liidu juhatuse liige

Pille Savisaar,  Vene Keele Õpetajate Selts, Keila Gümnaasiumi õpetaja

 14.30-15.30III Rühmatöö. 

Kutse-eetika dokumendi arutelu ja seisukohtade kujundamine 

15.30 – 16.00 Rühmatööde kokkuvõtted

16.00 – 16.20  “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika.” – Olav Aarna, Riigikogu  kultuurikomisjoni esimees

 

 

 

 

 

Konverents “Kooli ja õpetaja valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks”

Eesti Õpetajate Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldab

24. ja 25. märtsil 2010.a. algusega kell 11.00 konverentsi

Kooli ja õpetaja valmisolek uuendatud riiklike õppekavade elluviimiseks

Konverents toimub Viimsi Keskkoolis

Sissejuhatavate teemade juures käsitletakse pidevalt muutuva ühiskonna haridus- ja kasvatusväärtusi. Põhjendatakse õppekava muutuste vajadust ning selgitatakse uuendatud ainekavadekavade sisu ning hariduskorraldust. » Read more

Seminar PARATAMATUS, VÕIMALUS VÕI ÕNN OLLA ÕPETAJA?

25. märtsil 2004 toimus Tallinna  21.Koolis  aadressil Raua tn 6

Eesti Õpetajate Liidu  seminar PARATAMATUS,  VÕIMALUS  VÕI  ÕNN  OLLA ÕPETAJA?

11.00  Seminari rakendamine

11.10  Kristjan Paas – Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht

“Õpetajate tööturg Eestis 2003. a-l “

11.30  Vilja Saluveer –  “Õpetaja kutsestandard ja kutseomistamise  põhimõtted”

12.00  Eve Eisenschmidt – “Kutseaasta ja selle rakendamine 2004/2005/õa”

12.15  Kohvipaus rühmatöö ruumides

12.30 –13.30 Rühmatööd:  “Kutsestandard. dokumendi analüüs “Õpetaja kutse-eetika “

13.30 –13.50   Rühmatööde kokkuvõtted .

13.50 –14.10   Tiina Kivirand HTM alus- ja põhiharidustalituse juhataja

“ Lapse arenguvestluste seadustamisest ja rakendusest”

14.10 –14.30  Liivika Tärk “Lapse arenguvestlused”

14.30 –14.45 Valdek Rohtma “Arenguvestlused  kool- kodu koostöömeel “

14.45 –15.00 Lauri, Kaarli ja Kristjani ema arenguvestlusest koolis                           

15.0015.20  Sven Rondik  EHL “Õpetaja palgapoliitika lahendused käesolevaks  õpeeaastaks ja perspektiivis”

15.20 -15.30   Maila Võrno  EÕL   “Õpetaja töökoormus ja vastutustunne “

15.30              Kokkuvõte ja  seminari lõpetamine.