Eesti õpetaja toetab Eesti arsti!

Pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“

30. september 2012

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm. Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele. Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi  riiklike õppekavade üldosades määratud õppe-  ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Sünnipäevakonverents tulekul

EÕL korraldab 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis Eesti Õpetajate Liidu 95. sünnipäeva tähistamiseks konverentsi “Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”  Eesmärkideks on:

  • teadvustada Eesti õpetajaskonnale EÕLi ajaloolist järjepidevust;
  • väärtustada õpetajatööd ühiskonnas;
  • arendada koostööd erinevate huvirühmadega – kaardistada ühisosa, analüüsida
    eriarvamusi;
  • toetada õpetajat 21. sajandi muutustes.

Konverentsi täpne kava ja registreerimisinfo avaldatakse oktoobri esimesel nädalal.

Riiklik tunnustus õpetajatele

Eesti Vabariigi 94.aastapäeva puhul  tunnustas  ja  tänas president Toomas Hendrik Ilves ka tublisid õpetajaid. Valgetähe teenetemärgi said

Hele Kiisel – Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Vladimir Ossipov – Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja

Aino Siirak – kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor

Õnnitleme!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

Kohtumine Riigikogu kultuurikomisjoni esimehega

Juhatuse liikmed Astrid Sildnik, Margit Timakov ja Maila Võrno kohtusid teisipäeval, 8. novembril 2011 kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, et edendada sisulist dialoogi otsustajatega riigis. Arutluse all olid õpetajatööd puudutavad küsimused haridussüsteemi stabiilse ning kindla edasiliikumise nimel. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb: 1) jõuda kiirelt erakondade üleste hariduskokkulepeteni 2) selgeks rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse ebaselged kohustused ja ülesanded hariduses (nt riiklik järelevalve, rahastusmudelite pidavus (koefitsendid?)), 3) riigipoolne õpetajatöö tegelik väärtustamine (õpetajate palgapoliitika ümbervaatamine, õpetaja kvalifikatsioon ja enesetäiendamine, õpetaja motivatsioon), 4) õpilastele võrdse juurdepääsu tagamine kvaliteetsele kooliharidusele. Kultuurikomisjoni esimees pakkus konkreetseks probleemide lahendamise alustuseks PGS-i monitoorimist ning palus selleks ka õpetajatepoolset sisendit. Selles valguses otsustati aasta alguses ühiselt maha istuda.

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad on ühel meelel

Pressiteade
14. oktoobril 2011

Kolmapäeval, 12. oktoobril 2011 kohtusid Rahvusraamatukogus koolielu teravate probleemide arutamiseks Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.

Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt – õpilane, õpetaja ja koolijuht – ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevatemuudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine.

Olukorra parandamiseks on nimetatud huvigrupid asunud tõsiselt ühisesse paati ja vaid koos tegutsedes on võimalik soovitud tulemusi saavutada. Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:

– hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit

– muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu

– kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks

– 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta

– olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Lastevanemate Liit

Esindajatekoja koosolek 24.09.2011

Laupäeval, 24. septembril 2011 toimus Eesti Õpetajate Liidu laiendatud Esindajatekoja koosolek, kuhu olid kutsutud kõikide aineliitude esindajad. Arutati õpetajatöö mitmekülgseid probleeme haridusmaastikul ning jõuti järeldusele, et ühiselt teisigi sihtrühmi kaasates on vaja enam rõhutada 21. sajandi õppimise ning õpetamise võimalusi ning vajadusi. Ühiselt lepiti kokku järgnevas:

1. Õpetaja õppetundide normkoormus peaks olema 18 tundi (suurenenud töökohustused uue PGS-i valguses, materjalide puudus, jne) ja kindlasti peaks põhikooli klassis olema maksimaalselt 24 õpilast.
2. Tuleb moodustada aineliitude ülesed ühised töörühmad õpetajate tegeliku olukorra kaardistamiseks.
3. Õpetajatele tuleb tagada ligipääs isiklikele andmetele EHISes ja aineliitude juhatajatele aineõpetajate andmetega kursis olemiseks.
4. Kiiremas korras tuleb välja töötada kutse-atesteerimise ühildamine ja töötada välja õpetaja karjäärimudel.
5. Palgaküsimuses tuleks alampalkade suuruses kokku leppida, keskmistest rääkimine on liiga eksitav.
6. Õpetajal peaks iga viie aasta tagant olema vaba tasustatud poolaasta.

Eesti Õpetajate Liidu pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „EESTI ÕPETAJA VÄÄRIB ROHKEM!“

2. september 2011

Õpetaja on teinud juba aastaid tööd tihti ülekoormatult ning alamakstuna. Pingeline töö ja elukutsega kaasnevad terviseriskid võtavad aga õpetajalt pidevalt midagi sellist, mida rahaga hüvitada ei saa. Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?048055) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Kohtumine haridusministriga

Esmaspäeval, 6. juunil kohtusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmed haridusminister Jaak Aaviksooga. Peateemaks oli muidugi õpetajate töö ning kutsekvalifikatsiooniga seonduv, aga räägiti ka üldisematel haridusteemadel.

Eesti  õpilased ja õpetajad on rahvusvaheliste uuringute põhjal igati hästi silma paistnud, kuid paradoksaalsel kombel on nad ise sealjuures kuidagi õnnetud ning rahulolematud. Sama tendentsi näitavad ka viimase kahe kuu jooksul ministrile tema palvel saadetud erinevate organistasioonide ja ühenduste “murekirjad” – probleemide hulk näib olevat väga suur. Ministri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele, millised on kõige kiiremat sekkumist   vajavad olukorrad ja asuda neid kohe lahendama, selle asemel,  et end 70 erineva väikeprobleemiga killustada. Prioriteetide paljusus ja ähmasus ongi üks hariduselu stagneerumise põhjustest.

Õpetajate koolitusest ja täiendkoolitusest rääkides jõuti ühisele arusaamisele, et siin on vaja nii ülikoolide kui aineliitude suuremat sisulist  koostööd, kuna  21. sajandi koolis ei ole  enam võimalik 19.sajandist  pärit hariduslike paradigmade najal õpetada.

Loomulikult puudutati ka õpetaja tööaja ja palgaga seotud probleeme. Ei saa normaalseks pidada  paljude õpetajate puhul üle 50 tunni vältavat  tegelikku  töönädalat. Tuleb leida põhjused, miks see nii on ja võimalused töö paremaks planeerimiseks. Ministri sõnul saaksid koolijuhid ja õpetajad siin ise palju ära teha. Ei peaks kogu aeg ootama, et keegi kusagilt kõrgelt tuleb ja lahendab kõik probleemid.

Õpetajate palganumbri suurt kasvu pole praegu kahjuks oodata, sest hakkama tuleb saada olemasolevate ressurrside varal. Meie majanduskasv pole veel nii tugev, et sealt haridusele tuntavalt raha juurde tuleks.

Kindlasti oli see kohtumine heaks sissejuhatuseks pikemale dialoogile.

Tippkohtumine New Yorgis

EÕL-i juhatuse liige Margit Timakov ning HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov osales Eesti delegatsiooniga 16.-17. märtsil New Yorgis rahvusvahelisel õpetaja elukutseteemalisel tippkohtumisel. Kohtumine, mille algatajateks ning kokkukutsujateks olid Ameerika Ühendriikide haridusminister, OECD ja Education International tõi vestluslaua taha 16 riigi ministeeriumite ning õpetajate organisatsioonide esindajad. Arutleti erinevate riikide toimivate edulugude, kui ka murepunktide üle ning tõdeti, et selleks, et kiiresti muutuvas maailmas saaks õpetaja ajaga kaasas käia vajab nii õpetajakoolitus, õpetajate värbamine ning õpetajate täiendkoolitus, toetus, karjääri- ning töötingimused, kui ka õpetaja hindamis- ja tunnustamissüsteem ning ka õpetajate kaasamine haridusreformidesse kindlasti kriitilist ümbervaatamist ning uut lähenemist. Jõuti järeldusele, et selleks, et oma riigi haridussüsteemi üha parandada on kasulik üksteiselt õppida ning ka edaspidi koostööd teha – nii rahvusvahelisel, kui ennekõike just kohalikul tasandil. Laua ümber istunute seast väheste tegevõpetajate hulka kuulununa tunnistab Margit, et ongi juba aeg, mil nii ülikoolid kui ka hariduspoliitika kujundajad just õpetaja häält kuulda peaks võtma hakkama. See tähendab õpetajate jaoks aga seda, et tuleb olla valmis sõna sekka ütlema.

Koostööpakkumine Austria õppeinstitutsioonilt

Esmaspäeval, 21. märtsil kohtusid Lehte Jõemaa ja Astrid Sildnik  Austria õppe- ja järelaitamisinstitutsiooni  OG LernQuadrat   juhi härra Konrad Zimmermanniga,  kes otsib Eestis,  aga ka teistes Balti riikides ning Poolas koostööpartnereid

LernQuadrat on Austria kett, mis oma regionaalsete instituutide kaudu korraldab koolitust jning järelaitamistunde õpilastele ja üliõpilastele. Õppetund viiakse läbi väikestes gruppides (3 – 5 õpilast) või eratunnina kõikides ainetes.

LernQuadrat vahendab efektiivseid õppetehnikaid ning aitab õpilastel jõuda motiveeriva ja  rõõmupakkuva  õppimiseni. LernQuadrat on frantsiisipõhine süsteem, mis annab oma partneritele tõhusa pedagoogilise ja majandusliku tugistruktuuri ning  sissetuleku.  Lähemat infot leiab kodulehelt: www.lernquadrat.at

Kohtumisel jõuti järeldusele, et koostöö perspektiivid on head ning lepiti kokku edasise tegevuskava suhtes.

Õpetajatel, kes tunnevad kaastöö vastu huvi ja  sooviksid osaleda pilootprojektis, palume sellest teatada Astrid Sildnikule e-posti aadressil: astrid.sildnik@gmail.com

Konverents AUSALT JA AVATULT ÕPETAJA KUTSE – EETIKAST

Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast

Konverents toimus 24. märtsil 2005 algusegaTallinna Inglise Kolledžis,

10.30 – 11.00  Registreerumine

11.00 Konverentsi avamine

 11. 10.- 13.00  I Visioon eetilisest riigist

 11.10-11.30 “Eetikast Eesti ühiskonnas “ – Margit Sutrop, Eetikakeskuse juhataja   TÜ                                                                                                11. 30-11.50  “Õpetaja kutse – eetika kas kaitseb või kohustab?”Jaanus Noormägi,  Tartu Teoloogia Akadeemia eetikakeskuse magistrant  11. 50 – 12.10  “Ajakirjanduseetika – võluvits või kattevari”. – Tarmu Tammerk, Pressinõukogu liige; uudisteagentuuri AFP Eesti korrespondent

12.10 –12.25  “Õpetajaeetika ja kutsestandard” – Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeerium üldhariduse osakonna juhataja

12.25 –12.40  “Kutse-eetika õpetajakoolituse  õppekavas” – Rain Mikser, TÜ Haridusteaduskond pedagoogika lektor

12.40 – 12.50  “ Eetika käsitlus – noore õpetaja kutseaastal “ – Valdek Rohtma, TPÜ kutseaasta programmijuht

12.50- 13.30   Lõuna

 13.30 – 14.30  II “Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast”  – moderaator  Toomas  Kink, TÜ  Õpetajate Seminar

 Martin Kaasik, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees

Kristel Niisuke, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Liisa Pakosta, Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige

Annika Tikerpuu, Lastekaitseliit,

Jüri Hansen,   Linnade Liidu juhatuse liige

Pille Savisaar,  Vene Keele Õpetajate Selts, Keila Gümnaasiumi õpetaja

 14.30-15.30III Rühmatöö. 

Kutse-eetika dokumendi arutelu ja seisukohtade kujundamine 

15.30 – 16.00 Rühmatööde kokkuvõtted

16.00 – 16.20  “Õpetaja professionaalsus ja kutse-eetika.” – Olav Aarna, Riigikogu  kultuurikomisjoni esimees

 

 

 

 

 

Eesti Õpetajate Liidu esindajatekoja koosolek

Esindajatekoja koosolek toimub  laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 11.00  Tallinna Õpetajate Majas aadressil Raekoja plats 14

Koosoleku teemad:

1. Õpetajatöö ja selle hindamine, kutsekvalifikatsioon ning atesteerimine. Arutelu koos HTM-i esindajatega

2. Õpetajate kongressi ettevalmistavate töörühmade moodustamine.

Päevakord:

I Sissejuhatus

1. EÕL IntelLeo projektirühm tutvustab maakonnatuuri tulemusi ja esitab õpetajate hulgas läbi viidud küsitluse kokkuvõtted. Põhiteemaks õpetaja tööaeg ja atesteerimine. M. Timakov, EÕL-i juhatuse liige, IntelLEO pojektirühma juht

2. Tutvustame õpetaja kärjääripuud. L. Jõemaa, EÕL-i juhatuse esimees

3. Ülevaade pedagoogide kvalifikatsiooni ja atesteerimisega seonduvast hetkeseisust. K. Kreegimäe,   HTM-i üldharidusosakond, pedagoogide kvalifikatsiooni- ja atesteerimisvaldkonna peaekspert

Koosoleku II osa käsitleb

Õpetajate kongressi sisu  ja töötoimkondade moodustamist. Selle punkti all mõelgem läbi vajadused ja korraldus.

NB! Iga organistasioon vastutab selle eest, et tema aineliidu esindajatekoja liikmed oleksid kohal. Kes kohe teab, et ei saa möödapääsmatuil asjaoludel ise tulla, see saadab volituse digiallkirjaga lehte.joemaa@mail.ee.

Juhul, kui teie organistasioonis on toimunud muudatused, valitud on uus aineliidu juht või antud volitused uuele esindajatekoja volinikule, siis tuleb juhatusel vormistada vastavad andmed. Blanketi leiate  SIIT

1 6 7 8 9