EÕL küsib: õpetaja ja täiendkoolitus

Palume, et võtaksid kiirest kooliaasta lõpetamise ajast 5-10 minutit, et õpetajana enda täiendkoolituse vajadustele mõelda.
Sinu arvamus on oluline, sest annab otsese sisendi õpetajate koolitusvajaduse ning -võimaluse analüüsimiseks ja selle põhjal koolitajatele, rahastajatele ning ministeeriumile tegeliku pildi kuvamiseks.
Esmase kokkuvõtte tahame avaldada juba juuni lõpus.
Viide küsimustikule asub SIIN

 

Pressiteade

17.05.2013

EÕL: Õpetaja kutsestandard on sisuline ja kaasaegne dokument, aga suurem töö on alles ees.

15. mail, SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogus kinnitatud õpetaja kutsestandardist on töörühm lõppversiooniks teinud igati 21. sajandi ootustele ja võimalustele vastava õpetajaameti kirjelduse, hindab Eesti Õpetajate Liidu juhatus valminud dokumenti.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võib kutsestandardit lugedes esialgu üllatada kõigi nende oskuste ja teadmiste hulk, mida õpetajalt oodatakse, kuid suur hulk õpetajaid vastab nendele ootustele reaalselt ka juba täna. „Rohkem tähelepanu väärib see, et Kutsestandard toob väga ilmekalt välja, mis on erinevat ootustes 21. sajandi õpetajale võrreldes eelmise sajandi õpetajaga. Rõhuasetus on liikunud õppekava üldosa poole ning suurt rõhku on pandud õpetaja toimetulekule suhtlemisel ja õppetöö suhestamisel ühiskonnaga. Samuti on märkimisväärselt tõusnud ootus õpetaja rolli ja vastutuse suurenemisele nii koolikultuuris kui ühiskonnas laiemalt,“ selgitas Timakov, kelle sõnul ootab nii riik kui ühiskond 21. sajandi õpetaja kompetentside kirjeldust ning selles võtmes on hea, et need sõnastatud said. „Siiski võib ootuste ja tegelikkuse vahel olla teinekord kuristik, millest nüüd kutseomistamise süsteemiga sild üle ehitada tuleb.“

Kinnitamisele esitatud kutsestandardi suhtes jäi EÕL õpetajate kutseliiduna eriarvamusele õpetaja kutseastmete nimetuse osas ning kompromisslahendus eristada kutseastmed numbriliselt – 7-1 ja 7-2, jättes 8. taseme samuti kinnitamata, on parem vahelahendus kui vastuolulised nimetused.

Kutsestandardi vastuvõtmisega seoses väljendab EÕLi juhatus muret seoses kõlama hakanud mõtetega, et kutse omistajaks sobivad ka õpetajaskonnavälised institutsioonid. „Kindlasti on kutse omistamine õpetajate esindusorganisatsioonidele suur väljakutse, aga just ühiselt tuleb see lahendada. Siin on oma positsioon ja vastutus nii ülikoolidel, aineliitudel kui teistel,“ selgitas Timakov eelseisvaid väljakutseid.

EÕL on 1917. aastal asutatud Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

Margit Timakov                                            Peeter-Eerik Ots

EÕL juhatuse esimees                                 EÕL juhatuse liige

Vaata ka www.opetajateliit.ee , www.arvamusaed.ee

 

Lühiinfo õpetaja kutsestandardi hetkeseisust

Ôpetaja kutsestandardi töörühma ligi poolteiseaastane töö jôudis 15. mail kutsenôukogu ette

Vastavalt saadud tööülesandele oli töörühm koostanud esmalt standardid viiele tasemele. Lôpusirgel sai Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusel viiest neli: kôrgkoolide antav esmakutse viidi kokku ôpetajakutsega (tase7-1).
Kuna kutsestandardi üks pôhieesmärkidest on anda ôpetajale tööriist oskuste kaardistamisel ja  oma arengu kavandamiseks, nägi töörühm positiivsena just astmete rohkust.

Lôpusirgel tôusid uuesti päevakorda nii tasemete arvu kui ka nende nimetuste küsimus.
Samad teema tôstatas ka kutsekomisjon, kus otsustati esmalt vastu vôtta 7. taseme kutsed tingnimetustega 7-1 ja 7-2 ning anda töörühmale lisaaeg ülesandega 8nda taseme kutsete ühendamiseks.

Ôpetajate abi ja aktiivset osalust läbi EÔLi oodatakse sobivate nimetuste leidmiseks ôpetaja arenguetappidele.

Edaspidises tegevuses peaks arvestama, et õpetaja kutsestandard annab vôimaluse väärtustada reaalset tööd, mitte pidada formaalset arvestust.

Ôpetaja kutsestandardi töörühm tuleb antud teemadel uuesti kokku augusti lôpuks. Kutsenôukogu järgmine koosolek on planeeritud novembri algusesse.

Korduma kippuvad küsimused õpetaja kutsestandardi kohta

1. Kas kõik peavad nüüd endale õpetajakutse taotlema?

Ei pea, aga selline oleks päris kaunis perspektiiv, kus kutsesüsteem kõiki õpetajaid motiveeriks endale kutset taotlema. Kvaliteedimärk ikkagi.

2. Mis nüüd õpetaja jaoks teisiti on?

Otseselt ei muutu midagi. Positiivne on see, et on seni parimal moel kaardistatud see maailm, mida õpetajaks olemine tähendab ning see annab kindlasti hea aluse isikliku täiendõppeplaani koostamiseks. Samuti tekib võimalus avalikkusel paremini aru saada õpetajaameti mitmetahulisusest.

3. Miks kutsestandardisüsteem parem on kui atesteerimissüsteem?

Kutsestandardisüsteem on õpetajate endi jaoks ja enda poolt tehtud. Atesteerimine oli pigem õpetajate hindamine väljastpoolt.

4. Kellele on kutsestandardit vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

5. Mida tähendab kutsestandard?

SA Kutsekoda koduleht kutsekoda.ee ütleb: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

6. Kui kaua saadud kutse kehtib?

See on kutseandja ettepanek.

7. Kes annab Eestis õpetajakutset?

Kutseandja leidmiseks, kelleks kutsesüsteemi loogika alusel on vastava valdkonna kutseorganisatsioon, kuulutab SA Kutsekoda välja konkursi.

8. Kas standardid on muutumatud?

Üldpõhimõtted jah, detailid kindlasti mitte. Nende kaasajastamiseks annavad sisendi kutseliit koos aineliitude, ülikoolide jt asjaosalistega, et kutsestandard ajast maha ei jääks.

9. Millal saab hakata kutset taotlema?

Mitte varem kui 2013 hilissügisel, aga hetkel ei paista ühtegi põhjust kiirustamiseks.

10. Kas kutse saamine väljendub ka õpetaja palganumbris?

Seni sellist kokkulepet koolipidaja, riigi ja õpetajate vahel sõlmitud ei ole. EÕLi nägemuses kehtestab õpetaja kutsestandard siiski uue kvaliteedi, mille puhul ei sobi ka praegused palgakokkulepped.

11. Kas lasteaiaõpetajal on vaja taotleda õpetajakutset?

Idee järgi on kõigil, kellelt eeldatakse õpetaja kompetentse, vaja õpetaja kutset. Iseasi, kas lasteaiaõpetajal on vaja 7.taseme kutset või jõutakse siin mingi muu lahenduseni, ei ole veel teada.

12. Kas kutseõppeasutuse õpetajal on vaja õpetajakutset?

Kui töötab õpetajana, siis tulevikus küll. Kui kutsestandard näeb ette Kutsekooliõpetaja astme, on seal ka vajalik määratud. Täna kutseõpetajat eraldi puudutatud ei ole.

Eesti Õpetajate Liidu tegevusest 2012. aastal

0057_ol95

Möödunud aasta oli Eesti Õpetajate Liidule tegus ja pingeline. EÕL tähistas oma 95. sünnipäeva ja pidulikule tähtpäevale kohaselt mõtestati möödunut ning seati sihte edaspidiseks. Ka ühiskondlikul tasandil oli varasemate aastatega võrreldes rohkem hariduselus osalemist ning kaasa rääkimist, sest koolileu on jõudnud hetkel sellisesse seisu, kus õpetajd ei taha ja riik enam ei saa vanaviisi edasi toimetada.

Olulisemate tegemiste ning nende kajastusega saate tutvuda siin:Eesti Õpetajate Liit 2012A  (pdf)

 

Elutarkade inimeste arvamusi Eesti koolist ja õpetajast (videod)

Eesti hariduselus on palju muutumas – üritatakse korrastada koolivõrku, muuta seadusi, parandada õpikeskkonda nii õpilastel kui õpetajatel. Osa muutusi on tingitud globaalsetest arengutest uuel sajandil, kuid on ka suundumisi, millles võib aimata ka hetkepoliitika varjundeid. Õpetaja peab aga vaatamata kooli ümber toimuvale segadusele  iga päev klassi ees olema ning vahendama nii möödunud kui praegusaja teadmisi ja oskusi uuele põlvkonnale, sest peale tema pole kedagi seda tegemas. Vanematel pole aega ja arvuti ei tea, mis tohutust infohulgast on oluline ja mis mitte.
Sellest tulenevalt on Eesti Õpetajate Liidu 2013.aasta peateemaks professionaalse õpetaja roll muutuvas haridusparadigmas. Alustuseks küsisime neljalt  Eesti ühiskonna- ja vaimuelus aktiivselt inimeselt  nende arvamust eesti  kooli ja õpetaja kohta.

Küsimustele vastasid EV õiguskantsler Indrek Teder, emeriitprofessor Marju Lauristin, tõlkija ja kultuuriloolane Vello Salo ning EV presidendi nõunik Iivi Anna Masso.

Videod on valmistatud Balti Meedia ja Filmikooli üliõpilaste poolt.

EV õiguskantsler Indrek Teder arutleb teemadel: Milleks haridus? Õpetajate missioon. Loomingulisust ei tohi unustada. Pilk tulevikku.

Küsimused Marju Lauristinile, Vello Salole ja Iivi Anna Massole:

Nimetage viis asja, mis on Teie arvates eesti koolis väga hästi. – Marju Lauristini VASTUS

Kuidas olla hea õpetaja? –  Marju Lauristini VASTUS,  Vello Salo VASTUS        Iivi Anna Masso VASTUS

Millest võiksid õpetajad kinni hoida ja millest lahti lasta? – Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

Kas koolijuht peaks olema õpetajale koostööpartner või ülemus? – Marju Lauristini VASTUS,   Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

Pressiteade

27.01.2013

Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) Esindajatekoda kinnitas 2013. a tegevuskava ja andis volitused uuele juhatusele.

Eile, so 26. jaanuaril kogunenud EÕLi Esindajatekoja koosolekul esitas EÕLi juhatus seisukoha võtmiseks rea põhimõttelisi muudatusi EÕLi edasise tegevuse korraldamiseks ning uuenenud juhatuse koosseisu, mille Esindajatekoda ka heaks kiitis.

Järgmisel perioodil jätkavad EÕLi juhatuses senine esimees Margit Timakov, juhatuse liikmed Katrin Meinart ja Astrid Sildnik. Uute liikmetena kinnitas Esindajatekoda Mihkel Kõrbe ja Peeter-Eerik Otsa kandidatuuri. Mõlemad on EÕLi liikmed ning eelnevalt osalenud organisatsiooni tegemistes ja astunud ettekannetega üles õpetajate liidu üritustel. Teised senised juhatuse liikmed Lehte Jõemaa ja Ester Muni uueks ametiajaks juhatusse ei kandideerinud ning nende panusega saab EÕL edaspidi arvestada EÕLi nõuandvas kogus ja töörühmades.

Eelmisel aastal tähistas EÕL oma 95ndat sünnipäeva ning liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul on liidu eesmärk kunagine üleriigiline tähtsus ja ulatus taastada. „Õpetajatel on oluliselt suurem roll koolis ja ühiskonnas tervikuna, kui see viimasel aastakümnel välja on kujunenud,“ selgitas Timakov. Tema sõnul on alanud aastal juhatuse suuremad väljakutsed seotud õpetajate kutsega seonduvate küsimustega, õpetajate rolli suurendamisega koolide juhtimises ning õpetajate erialase ettevalmistuse ja täiendõppega.

EÕL on Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

 

            

 

Eesti Õpetajate Liit algatas diskussiooni õpetaja rollist

Novembri lõpunädalal toimus Tartus ja Tallinnas õpetajatele, koolijuhtidele ning teistele huvilistele  seminar ÕPETAJA ROLLIST OSALEVAS JUHTIMISES.

Ettekannete läbivaks teemaks oli õpetajate ja juhtkonna koostöö koolis.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, professor Kulno Türk Tartu Ülikoolist, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktor Margus Veri, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Haapsalu Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja Mihkel Kõrbe ja  Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees MargitTimakov arutlesid koostöö ja tulemuslikkuse erinevate aspektide üle. Ettekannete ja seminaril osalenute huvi põhjal võib öelda, et ühine alus edasiminekuks on olemas ning nii kutsub Eesti Õpetajate Liit õpetajaid ja koolijuhte aktiivselt osalema laiemas arutelus õpetaja rolli üle.

Kulno Türk  “Kuidas hinnata ja tasustada õpetajaid

Kajastus Õpetajate Lehes: http://opleht.ee/1457-uus-palgakorraldus-tekitab-koolides-peataolekut/

Konverentsi “Õpetajatöö – üksi või üheskoos” kokkuvõte

Eesti Õpetajate Liidu konverents – 95 „Õpetajatöö üksi või üheskoos“ 23.-  24. oktoobril 2012  Viimsi koolis, kus kahe päeva moderaatoriks oli Märt Treier,  käsitles õpetaja koostööd teistega, koostegemise rõõmu ja valu, käsitledes 21. sajandi särava õpetaja väljakutseid ja küsimusi hetkel eelseisvate muutuste valguses.

Esimesel päeval keskenduti küsimustele kes-kus-kellega õpetaja koostööd teeb? Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles konverentsi avasõnades, et õpetaja ongi kool, mõjutades kõike seda, mis koolis sünnib. Seejärel rääkis Aaviksoo pikalt ka hariduse edendamisest kui aedniku tööst, kus õpetaja pidevalt tingimusi loob: väetab ja kastab, aitab ja toimetab ikka selleks, et noorte elujõud avalduda saaks. Minister rõhutas koolielus kolme väärtuse – uudishimu, tagasiside ja avatuse – hoidmist ning arendamist.

Paneeldiskussioonis räägiti nii psühholoogiateadmiste vajalikkusest õpetajatöös ja kolleegidelt õppimise tähtsusest kui ka enesekindlusest, õpetajaks kujunemisest, õpetaja avatusest, empaatiavõimest ning positiivsusest, meeskonnatundest ja seda ohustavast konkurentsist. Juttu tuli ka õpetaja üksinda ning üheskoos tegemise võimalustest ning takistustest, õpilaste ootustest ja lootustest, kooli kui organisatsiooni koos tegutsemise, koos kasvamise ja koos arenemise võimalustest.

Erinevate koostöötubade (koostöö riigiga, koostöö ministeeriumiga, koostöö kohaliku omavalitsusega, koostöö kooli juhtkonnaga, koostöö õpilastega, koostöö vanematega,  koostöö ülikooliga, rahvusvaheline koostöö) arutelud jõudsid oma limiteeritud ajast hoolimata mitte ainuüksi tõdemuseni, et koostööd on vaja, vaid ka konkreetsete mõteteni, kuidas seda edaspidi paremini teha

Esimese päeva lõpetas Tagasi kooli algatanud ja uue keskkonnagi loonud Triin Noorkõiv, kes rõhutas ühiskonna valmisolekut koolitöösse kaasatud olla ning vajadust õpetaja enda initsiatiivi järele selles koostöös.

Teisel päeval arutlesid erinevad esinejad selle üle, kuhu, kuidas ja millega edasi minna. Päeva avasõnades rõhutas Margit Sutrop, et Eesti õpilane ei saa ennem muutuda õnnelikuks, kui muutub õnnelikuks Eesti õpetaja. Kindlasti peab õpetaja võtma vastutuse selles protsessis ennekõike ennast väärtustada, oma kutsumust tunnetada ja õppimise toetaja ning tagasisidestaja olla.

Siiri Evard ja Maarja Karjaherm rääkisid  Hea Õpetaja kuu taustast ning tulemustest.

Leelo Tiisvelt keskendus sellele, kuidas koostöö kaudu ebaolulist kõrvale jättes nii õpetaja kui õpilase töömahtu vähendada. Õpetajad Reina Henn ja Janek Murakas rääkisid enda professionaalsest arengust nii Ameerika kui ka Kasahstani kogemuse näitel, järeldades, et kuigi paljud probleemid on õpetajatel ülemaailmselt sarnased, on meil üksteiselt nii mõndagi õppida. Tiia Randma ja Merle Tiigisoon rõhutasid ettevõtlikkuse olulisust nii õppijate ja õppetöö kui koolielu vedamisel. Haridustehnoloog Mart Laanpere tutvustas infotehnoloogiast tulenevat uut klassiruumi mõttemudelit, mille kohaselt ei peaks õppimises põhirõhk olema mitte niivõrd tarbimisel ja kõige vähem jagamisel, vaid vastupidi just ennekõike jagamisel.

Indrek Kilgi esitlusest saab õpetaja vaadata, kust saab abi õiguslike probleemide puhul

Peeter-Eerik Ots rääkis õpetajast kui arvamuse avaldajast, kes peaks julgema ja tahtma nii koolikultuuri kujundamises kui ka hariduskorralduses kaasa rääkida.

Kahel päeval kuuldut-arutletut kokku võttes tõdes Margit Timakov, et võrreldagu õpetajat pealegi tööka mesilase või sipelga või aednikuga –  ennekõike peame siiski  mõistma, et õpetaja ei ole üksi, kuid kindla tugeva professionaalina seismine algab ikkagi meist endist.

Seetõttu lähtub Eesti Õpetajate Liit oma  lähema perioodi tegevusi planeerides ennekõike enesekindla ja väärika õpetaja vajadustest-võimalustest ning pühendab 2013. aasta professionaalse õpetaja arengu toetamisele.

(Konverentsimaterjalidele tuleb lisa. Vaata ka http://arvamusaed.ee/)

 

Õpetajate päevaks!

Kulla õpetaja!

Head õpetajate päeva!

Tänase päeva puhul avame õpetajale keskkonna Arvamusaed, kus saab oma arvamust avaldada, lugeda ja kirjutada, küsitlustele vastata . Loodame, et sellest kujuneb koht, kus meil õpetajatena on võimalus argumenteeritult mõtteid vahetada , erinevaid vaatenurki tutvustada.

See on koht, kus õpetaja saab öelda, mida mõtleb ja jagada seda, mis südamel – tutvustades nii ka laiemale üldsusele õpetajaks olemise muresid ja rõõme.

Parimate soovidega,

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel,

Margit Timakov

Eesti õpetaja toetab Eesti arsti!

Pressiteade

EESTI ÕPETAJATE LIIT: „Eesti õpetaja toetab Eesti arstide Eestisse jäämist!“

30. september 2012

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm. Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele. Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi  riiklike õppekavade üldosades määratud õppe-  ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

margit.timakov@gmail.com

Sünnipäevakonverents tulekul

EÕL korraldab 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis Eesti Õpetajate Liidu 95. sünnipäeva tähistamiseks konverentsi “Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”  Eesmärkideks on:

  • teadvustada Eesti õpetajaskonnale EÕLi ajaloolist järjepidevust;
  • väärtustada õpetajatööd ühiskonnas;
  • arendada koostööd erinevate huvirühmadega – kaardistada ühisosa, analüüsida
    eriarvamusi;
  • toetada õpetajat 21. sajandi muutustes.

Konverentsi täpne kava ja registreerimisinfo avaldatakse oktoobri esimesel nädalal.

Riiklik tunnustus õpetajatele

Eesti Vabariigi 94.aastapäeva puhul  tunnustas  ja  tänas president Toomas Hendrik Ilves ka tublisid õpetajaid. Valgetähe teenetemärgi said

Hele Kiisel – Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Vladimir Ossipov – Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja

Aino Siirak – kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor

Õnnitleme!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

1 5 6 7 8