Tasuta ekskursioonid Rahvusarhiivi filmiarhiivis

Seoses filmipärandi päevaga kutsub Rahvusarhiivi filmiarhiiv kooligruppe tasuta ekskursioonile:

Ekskursioon pikkusega 30-45 minutit sisaldab:

  • ülevaadet helisalvestiste, filmideja fotode ajaloost;
  • konservaatorite töö tutvustust
  • ringkäiku majas asuvates endise sõjaväevangla kongidesEkskursioonile järgneb filmiprogramm (20-30 min)

Filmiprogramm sisaldab videoülevaadet arhiivikogudest (10 min)  ja 1939. aastast pärinevat dokumentaalfilmi “Eesti algkool” (10 min).

Koostöös õpetajaga on võimalik ette valmistada ka temaatilisi filmiprogramme.

Ekskursioonid toimuvad kokkulepitud kellaajal ajavahemikus 27-31. oktoober ja on eelregistreerimisega.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv asub aadressil Ristiku 84, Tallinn.

Lisainfo ja registreerimine:
filmiarhiiv@ra.ee;
tel 6938613; 6938619
Liisi Taimre
Rahvusarhiivi turundusjuht
+372 5886 2202
www.ra.ee
www.facebook.com/rahvusarhiiv
www.twitter.com/rahvusarhiiv

Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele

Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris kuus regionaalset konverentsi, mis keskenduvad säästvale energiakasutusele.

Konverentsidel keskendutakse energiakasutuse teemadele: milleks ja kui palju me energiat kulutame, kuidas loomad energiat säästavad ja mida on inimesel neilt õppida, kas prügi on kütus, tooraine või kasutu rämps, mis on toiduenergia ja palju muud.

Energiateemadel arutlevad Erik Puura (Tartu Ülikool), Georg Aher (MTÜ Hared), Valdur Lahtvee (Säästva Eesti Instituut), Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tagli Pitsi (Tervise Arengu Instituut), Lauri Tammiste (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja paljud teised.

„Konverentsi töötubades antakse praktilisi soovitusi, mil moel kodus, kontoris ja koolis energiat kokku hoida või kuidas arvutada, kui palju kulub põlevkivi näiteks ühe liitri vee keetmiseks. Huvilised saavad kätt proovida lihtsamate energiateemaliste katsete läbiviimisel ja päikesepaneeli valmistamisel. Töötoas tutvustatakse ka internetipõhiseid energiateemalisi õppematerjale ja palju muud huvitavat,“ kommenteeris töötubade laia valikut Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi,  kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega.

Konverentsil osalemine on tasuta, osalemiseks tuleb valida endale sobiv konverentsipaik ning registreeruda. Registreerimine algab kuu aega enne konverentsi toimumist. Avatud on registreerumine Pärnus toimuvale konverentsile. Vaata lähemalt SIIT.

Kõigis regioonides pakutakse kindlal marsruudil tasuta bussitransporti konverentsile ja tagasi.

Konverentsid toimuvad:

16.10.2014 Pärnu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

23.10.2014 Haapsalu, Haapsalu Kultuurikeskus

30.10.2014 Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimaja

06.11.2014 Väimela, Võrumaa Kutsehariduskeskus

11.11.2014 Jõhvi, Jõhvi kontserdimaja

20.11.2014 Tartu, Tartu Kutsehariduskeskus

Konverentside ettekannete ja töötubade salvestused avaldatakse veebis https://www.youtube.com/user/Keskkonnaharidus.

Keskkonnaamet korraldab regionaalseid keskkonnahariduse konverentse juba alates 2010. aastast ning nendest osavõtt on olnud alati rohkearvuline.

Regionaalsete konverentside korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keskkonnahariduse arendamine“.

 

 

Lisainfo:

Kristi Palm

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna programmi assistent

e-post kristi.palm@keskkonnaamet.ee

tel 5697 9334

 

Õpetajate palgaläbirääkimistel keskenduti sisule

Eesti Õpetajate Liit osales täna, 18. juunil Haridus- ja Teadusministeeriumis palgaläbirääkimistel. Teemadena olid laual õpetaja palga alammäär, õpetajate kutsekvalifikatsioon, tunnikoormus ja klassijuhatajatöö.

Erakordseks peame tänasel päeval õpetajate kutseliiduna seda, et osapooled on hoolimata sõnastusest ja erinevatest lähenemistest tegelikult orienteeritud sama eesmärgi saavutamisele. Positiivsena võib tõdeda, et ühise eesmärgina tajutakse õpetajaameti väärtustamist muuhulgas tippspetsialistile väärilise palgaga. Samuti ollakse ühel meelel, et kõik haridusüldsuse osapooled (õpetaja, koolijuht riik, koolipidaja) peavad võtma senisest suurema vastutuse.

Kartust teadmatuse ees vähendab ministeerium soov teha endast olenev, et õpetaja palgakorralduse küsimused oleksid selged enne uue eelarveaasta algust.

Kutseliiduna oli hea meel kuulda, et õpetajate kutsekvalifikatsioon on tõstetud palga- ning tööaja teemade juurde. Üha olulisemaks on astronoomiliste tundide lugemise asemel kujunemas õpetajatöö sisu.

Õpetajatöö tegelikul mõtestamisel (nii õpetaja enda kui ühiskonna jaoks) ja jätkusuutlikusel muutuva ajaga kaasaskäimisel on hindamatu väärtusega kutsesüsteem. See loob lisaks valikutele ja vastutusele ka võimaluse tuua meie haridusmaastikule kauaoodatud uus õpikäsitus.

Arutelu tulemusena siduvaid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid lepiti kokku, et järgmisel korral kohtutakse augustis, millele eelnevalt osapooled oma ettepanekute paketi kokku panevad. Võib öelda, et oleme õigel kursil, kuid pikk tee on veel minna. Konstruktiivsed arutelud on kindlasti hea lähtekoht sihtpunkti jõudmiseks.

Eesti Õpetajate Liit 97

Täna, 27. mail  möödub Eesti Õpetajate Liidu asutamisest 97 aastat. Meenutame sügava  tänutundega toonaseid koolmeistreid, kellel jätkus energiat ja julgust 1917. pöördelistel aegadel asuda Eesti koolielu uueks looma, rajades sellega püsiva vundamendi meie rahva vaimukultuuri edenemisele ning säilimisele.
Mälestame neid õpetajaid, kes on langenud  Eesti vabaduse eest võideldes või kannatanud poliitiliste repressioonide all. Mõtleme austusega õpetajatele, kes aastakümnete jooksul on hoidnud eesti õpetamis- ja õppimiskultuuri kõrgtasemel.

Soovime kõigile eesti õpetajatele tugevat elujõudu ja armastust!

Eesti Õpetajate Liidu juhatus

 

 

Õpetaja kutse kvalifikatsiooniraamistikus

Aasta 2013 tõi eesti õpetajate professionaalse arengu hindamisse ja edendamisse paradigmaatilise muutuse – kinnitati õpetaja kutsestandardid. Senikehtinud riiklik atesteerimissüsteem ei vastanud enam vajadustele ning oli liialt sõltuv subjektiivsetest asjaoludest, mitte õpetaja tegelikust professionaalsusest. Eesti õpetajate liitu on aastate jooksul korduvalt informeeritud juhtumitest, mil oma ametijärku tõsta sooviv õpetaja ei leidnud kooli juhtkonnalt  toetust ja oli sunnitud  sellest mõttest loobuma. Ka olid mitmedki atesteerimistingimused sobilikud küll suurtes koolides töötavatele õpetajatele, kuid raskesti täidetavad väiksemate maakoolide tublide pedagoogide jaoks. Ilmselt olid ebavõrdsed taotlemistingimused üks põhjustest, millega seletada atesteeritud õpetajate väikest arvu (eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147).

Uus kutseomistamissüsteem on oma olemuselt õpetajasõbralikum ja läbipaistvam.

Loe kvalifikatsiooniraamistikust lähemalt SIIT

kutse

Margit Timakov osalemas USA õpetajate virtuaalses ümarlauas

 

Education Week on haridusuudiste sõltumatu kajastaja Ameerika Ühendriikides. 2011. aastal võitsid nad online-meedia auhinna kui parim erialane veebisait (http://www.edweek.org) . Koostöös Center for Teaching Quality-ga välja töötatud õpetajate virtuaalse ümarlaua projekt toob arutelule õpetajate endi ideed oma elukutsest. Iga kuu palutakse valitud panelistidel arutleda etteantud teemal selleks, et riiklikku diskussiooni koolide tuleviku üle elavdada. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehel Margit Timakovil paluti kaasa mõelda teemal, mida võiks USA teistelt õppida. Margit tõi sel korral välja virtuaalsete kogukondade loodud võimaluse koolide ja riikide üleseks koostööks (eTwinning) ning pideva professionaalse arengu nii Singapuri kui ka meie Eesti endi näitel. Loe artiklit SIIT

Eesti õpetajate liit kutsub arvamust avaldama

PISA 2012 uuringu tulemused on Eesti jaoks väga rõõmustavad. Ometi selgub, et päris palju õpilasi ei tunne end koolis hästi. Sama tendents on varasemate uuringute järgi ilmnenud ka õpetajate puhul, kuigi iga eestlane teab juba maast madalast, et kõvasti tööd tehes peab kindlasti ka armastus tulema.

Mida siis teha, et inimesed end koolis paremini tunneksid ega oleks nii väsinud ja pinges? Kas oleks võimalik midagi muuta juba praegu, lihtsate vahenditega, ilma pikki arengukavasid koostamata?

Häid ideid ootame veebiseinale http://padlet.com/wall/konverents21. Sinna ei pea ennast sisse logima. Piisab, kui teha seinal kaks hiireklõpsu vasaku klahviga, siis ilmub kastike, kuhu saab oma mõtted kirja panna (140 tähemärki ühe korraga).

Inspiratsiooni ideede genereerimiseks võib leida konverentsi “21 sajandi õpetaja” materjalidest: http://www.opetajateliit.ee/?p=1027

 

 

 

 

Konverentsi “21. sajandi õpetaja” mõtteid ja järelkajasid

Konverentsil esinenute esitlusi saab vaadata SIIN

Eesti õpetajate liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Arvamusaias: http://arvamusaed.ee/951-21-sajandi-opetaja-konverentsi-kaleidoskoop-pilt-1/

Telesarja “Üheksandikud” produtsendi Toomas Luhatsi konverentsiettekanne: http://arvamusaed.ee/961-konverentsi-loppsona-21-sajandi-opetaja-laur-kaegakatsutav-tulevik-voi-voimatu-muutus/

Riin Aljase artikkel Eesti Päevalehes:http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-haridusedu-isa-21-sajandi-koolides-levib-hiv-ga-vorreldav-viirus.d?id=67345832

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Silla muljeid: http://lillekylaharidus.blogspot.com/2013/11/konverents-21-sajandi-opetaja-tallinnas.html

Uudislõik Tudeng.TV uudistes: http://www.youtube.com/watch?v=1b4JpvUgpVM&list=PL6Kt08w8b7PBfl9LhpdCEq6Hhc2sQGHR4&index=5

Õpetaja kutse andja

Pressiteade

29.11.2013

Hariduse Kutsenõukogu kuulutas õpetaja kutse andja konkursi võitjaks Eesti Õpetajate Liidu.

28. novembril teatas SA Kutsekoda, et tänavu mais välja kuulutatud õpetaja, tase 7-1 ja õpetaja, tase 7-2  kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks on Eesti Õpetajate Liit (EÕL). Uue nimega on tasemete nimetused vastavalt õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võisid sellise otsuse peamisteks argumentideks olla EÕLi pakutud nägemus laiapõhjalisest ja kaasavast kutsesüsteemist, realistlik nägemus valdkonna olukorrast ja töömahust, kutse andja kui institutsiooni ja kutseliidu eesmärkide kattumine ning loomulikult see, et paljud olulised partnerid EÕLi selles protsessis toetama on asunud.

EÕL peab kutseliiduna ülimalt oluliseks, et õpetajad oma töö sisu üle järjest rohkem ise otsustavad ning oma kutset väärtustavad. Õpetaja on kaugelt rohkem kui pelgalt tunni andja ning õpetaja roll peab suurenema nii kooli- kui kogukonnaelu korraldamises, mitte sellepärast, et nii saab õpetajale rohkem ülesandeid anda, vaid sellepärast, et kool ja kogukond (terve ühiskond) ei tule muud moodi toime.

EÕLi juhatuse liikmetena oleme teadlikud, et kutse andja roll ei ole ühelgi moel formaalsus. Kutsesüsteemi kui sellist veel ei ole ning meil endil tuleb see välja töötada nii, et me kõik õpetajatena ise tahame kutset kasutada tööalaselt paremate tulemuste saavutamiseks, enesetäienduseks õpetajale individuaalse arengu tööriistana ja haridussüsteemi  tööjaotuse paremaks korraldamiseks. Kutsesüsteem on ennekõike õpetajate täiendõppe-, koostöö- ja haridusvaldkonna töö- ning vastutusalasid korraldav võrgustik, mitte õpetajaid hindav või nende taset kontrolliv mehhanism. Kutse andja suurim väljakutse on koondada selles momendis kokku kõik see energia ja tarkus, mis haridusvaldkonnas ringleb ja panna käima üks toimiv lahendus.

Järgmiste sammudena kavatseb EÕL võimalikult operatiivselt anda koolidesse ja partneritele täiendamiseks ja kaasa mõtlemiseks-tegutsemiseks kutse andmise tegevuskava ning valmistada ette kutse hindajate konkursi. Esimesed uue kutsestandardi järgi kutse saajad võiksid kutsetunnistuse kätte saada juba 2014. a esimeses pooles.

Eestis töötab praegu kõigis üldhariduse kooliastmetes ja suundades üle 22 000 õpetaja.  Õpetajate ametijärke eelnevalt reguleeriva õpetajate atesteerimissüsteemiga on riigis otsustatud enam mitte jätkata, kuigi ametijärgud jäävad kehtima kuni nende aegumiseni.

 

Margit Timakov

EÕLi juhatuse esimees, EÕLi juhatuse nimel

 

 

Konverents “21. sajandi õpetaja” – pilk juba toimuvasse tulevikku

Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse ühisel jõul korraldatud konverents tõi kokku palju huvilisi. Erilise huviga oodati muidugi professor Pasi Sahlbergi esinemist, sest mitte igapäev ei kohtu Eesti õpetajad inimesega, kes kuulub hetkel üleilmses mastaabis tõhusaima haridussüsteemi arhitektide hulka. Ettekande slaide saab autori loal vaadata SIIT

Ka teiste esinejate mõtted leidsid elavat vastukaja ja vaatamata pikale päevale oli saal konverentsi lõpuni rahvast tulvil. Teadlased, koolijuhid, õpetajad ja ajakirjanikud avasid vanu teemasid uutest vaatepunktidest, rääkisid paradigmaatilistest muudatustest nii personaalsel kui globaalsel tasandil. Õpetajatööks ei piisa enam ainult aine- ja pedagoogikateadmistest, on vaja tajuda ning mõista ka maailma ja selles toimuvaid muutusi meie ümber.

Et konverentsil räägitu ei jääks vaid Tallinna Ülikooli Astra õppehoone seinte vahele, vaid leiaks ka laiemat vastukaja, lisame siin kodulehel viiteid meediakajastusele ning esinejate ettekannetele.

Huvilised saavad oma muljeid, aga veel parem, arvamuslugusid avaldada   Arvamusaias.

 

 

Astu Eesti Õpetajate Liidu liikmeks!

Õpetajatel on aeg selg sirgu lüüa ja võtta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse päevapoliitilistest valikutest  ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest lähtuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab õpetaja vahel ka klassiruumist välja tulema ja teiste õpetajatega arutama, analüüsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik õpetajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult üheskoos on võimalik seda teha.

See on meie ajaloos juba korra toimunud: need õpetajad, kes 1917. aasta kevadel lõid Eesti Õpetajate Liidu, suutsid ühisel nõul ja jõul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse elujõudu siiani välja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve tõttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud mõrad. Ametnikud püüavad neid küll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.

Eesti Õpetajate Liit ootab oma ridadesse inimesi, kes tahavad ja julgevad ise mõelda, otsustada ning vastutada. Liidu liikmeks astumise ankeedi saab täita SIIN

1 4 5 6 7 8 9