Õpetaja kutse kvalifikatsiooniraamistikus

Aasta 2013 tõi eesti õpetajate professionaalse arengu hindamisse ja edendamisse paradigmaatilise muutuse – kinnitati õpetaja kutsestandardid. Senikehtinud riiklik atesteerimissüsteem ei vastanud enam vajadustele ning oli liialt sõltuv subjektiivsetest asjaoludest, mitte õpetaja tegelikust professionaalsusest. Eesti õpetajate liitu on aastate jooksul korduvalt informeeritud juhtumitest, mil oma ametijärku tõsta sooviv õpetaja ei leidnud kooli juhtkonnalt  toetust ja oli sunnitud  sellest mõttest loobuma. Ka olid mitmedki atesteerimistingimused sobilikud küll suurtes koolides töötavatele õpetajatele, kuid raskesti täidetavad väiksemate maakoolide tublide pedagoogide jaoks. Ilmselt olid ebavõrdsed taotlemistingimused üks põhjustest, millega seletada atesteeritud õpetajate väikest arvu (eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147).

Uus kutseomistamissüsteem on oma olemuselt õpetajasõbralikum ja läbipaistvam.

Loe kvalifikatsiooniraamistikust lähemalt SIIT

kutse

Margit Timakov osalemas USA õpetajate virtuaalses ümarlauas

 

Education Week on haridusuudiste sõltumatu kajastaja Ameerika Ühendriikides. 2011. aastal võitsid nad online-meedia auhinna kui parim erialane veebisait (http://www.edweek.org) . Koostöös Center for Teaching Quality-ga välja töötatud õpetajate virtuaalse ümarlaua projekt toob arutelule õpetajate endi ideed oma elukutsest. Iga kuu palutakse valitud panelistidel arutleda etteantud teemal selleks, et riiklikku diskussiooni koolide tuleviku üle elavdada. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehel Margit Timakovil paluti kaasa mõelda teemal, mida võiks USA teistelt õppida. Margit tõi sel korral välja virtuaalsete kogukondade loodud võimaluse koolide ja riikide üleseks koostööks (eTwinning) ning pideva professionaalse arengu nii Singapuri kui ka meie Eesti endi näitel. Loe artiklit SIIT

Eesti õpetajate liit kutsub arvamust avaldama

PISA 2012 uuringu tulemused on Eesti jaoks väga rõõmustavad. Ometi selgub, et päris palju õpilasi ei tunne end koolis hästi. Sama tendents on varasemate uuringute järgi ilmnenud ka õpetajate puhul, kuigi iga eestlane teab juba maast madalast, et kõvasti tööd tehes peab kindlasti ka armastus tulema.

Mida siis teha, et inimesed end koolis paremini tunneksid ega oleks nii väsinud ja pinges? Kas oleks võimalik midagi muuta juba praegu, lihtsate vahenditega, ilma pikki arengukavasid koostamata?

Häid ideid ootame veebiseinale http://padlet.com/wall/konverents21. Sinna ei pea ennast sisse logima. Piisab, kui teha seinal kaks hiireklõpsu vasaku klahviga, siis ilmub kastike, kuhu saab oma mõtted kirja panna (140 tähemärki ühe korraga).

Inspiratsiooni ideede genereerimiseks võib leida konverentsi “21 sajandi õpetaja” materjalidest: http://www.opetajateliit.ee/?p=1027

 

 

 

 

Konverentsi “21. sajandi õpetaja” mõtteid ja järelkajasid

Konverentsil esinenute esitlusi saab vaadata SIIN

Eesti õpetajate liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Arvamusaias: http://arvamusaed.ee/951-21-sajandi-opetaja-konverentsi-kaleidoskoop-pilt-1/

Telesarja “Üheksandikud” produtsendi Toomas Luhatsi konverentsiettekanne: http://arvamusaed.ee/961-konverentsi-loppsona-21-sajandi-opetaja-laur-kaegakatsutav-tulevik-voi-voimatu-muutus/

Riin Aljase artikkel Eesti Päevalehes:http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-haridusedu-isa-21-sajandi-koolides-levib-hiv-ga-vorreldav-viirus.d?id=67345832

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Silla muljeid: http://lillekylaharidus.blogspot.com/2013/11/konverents-21-sajandi-opetaja-tallinnas.html

Uudislõik Tudeng.TV uudistes: http://www.youtube.com/watch?v=1b4JpvUgpVM&list=PL6Kt08w8b7PBfl9LhpdCEq6Hhc2sQGHR4&index=5

Õpetaja kutse andja

Pressiteade

29.11.2013

Hariduse Kutsenõukogu kuulutas õpetaja kutse andja konkursi võitjaks Eesti Õpetajate Liidu.

28. novembril teatas SA Kutsekoda, et tänavu mais välja kuulutatud õpetaja, tase 7-1 ja õpetaja, tase 7-2  kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks on Eesti Õpetajate Liit (EÕL). Uue nimega on tasemete nimetused vastavalt õpetaja, tase 7 ja vanemõpetaja, tase 7.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võisid sellise otsuse peamisteks argumentideks olla EÕLi pakutud nägemus laiapõhjalisest ja kaasavast kutsesüsteemist, realistlik nägemus valdkonna olukorrast ja töömahust, kutse andja kui institutsiooni ja kutseliidu eesmärkide kattumine ning loomulikult see, et paljud olulised partnerid EÕLi selles protsessis toetama on asunud.

EÕL peab kutseliiduna ülimalt oluliseks, et õpetajad oma töö sisu üle järjest rohkem ise otsustavad ning oma kutset väärtustavad. Õpetaja on kaugelt rohkem kui pelgalt tunni andja ning õpetaja roll peab suurenema nii kooli- kui kogukonnaelu korraldamises, mitte sellepärast, et nii saab õpetajale rohkem ülesandeid anda, vaid sellepärast, et kool ja kogukond (terve ühiskond) ei tule muud moodi toime.

EÕLi juhatuse liikmetena oleme teadlikud, et kutse andja roll ei ole ühelgi moel formaalsus. Kutsesüsteemi kui sellist veel ei ole ning meil endil tuleb see välja töötada nii, et me kõik õpetajatena ise tahame kutset kasutada tööalaselt paremate tulemuste saavutamiseks, enesetäienduseks õpetajale individuaalse arengu tööriistana ja haridussüsteemi  tööjaotuse paremaks korraldamiseks. Kutsesüsteem on ennekõike õpetajate täiendõppe-, koostöö- ja haridusvaldkonna töö- ning vastutusalasid korraldav võrgustik, mitte õpetajaid hindav või nende taset kontrolliv mehhanism. Kutse andja suurim väljakutse on koondada selles momendis kokku kõik see energia ja tarkus, mis haridusvaldkonnas ringleb ja panna käima üks toimiv lahendus.

Järgmiste sammudena kavatseb EÕL võimalikult operatiivselt anda koolidesse ja partneritele täiendamiseks ja kaasa mõtlemiseks-tegutsemiseks kutse andmise tegevuskava ning valmistada ette kutse hindajate konkursi. Esimesed uue kutsestandardi järgi kutse saajad võiksid kutsetunnistuse kätte saada juba 2014. a esimeses pooles.

Eestis töötab praegu kõigis üldhariduse kooliastmetes ja suundades üle 22 000 õpetaja.  Õpetajate ametijärke eelnevalt reguleeriva õpetajate atesteerimissüsteemiga on riigis otsustatud enam mitte jätkata, kuigi ametijärgud jäävad kehtima kuni nende aegumiseni.

 

Margit Timakov

EÕLi juhatuse esimees, EÕLi juhatuse nimel

 

 

Konverents “21. sajandi õpetaja” – pilk juba toimuvasse tulevikku

Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja TLÜ Haridusinnovatsioonikeskuse ühisel jõul korraldatud konverents tõi kokku palju huvilisi. Erilise huviga oodati muidugi professor Pasi Sahlbergi esinemist, sest mitte igapäev ei kohtu Eesti õpetajad inimesega, kes kuulub hetkel üleilmses mastaabis tõhusaima haridussüsteemi arhitektide hulka. Ettekande slaide saab autori loal vaadata SIIT

Ka teiste esinejate mõtted leidsid elavat vastukaja ja vaatamata pikale päevale oli saal konverentsi lõpuni rahvast tulvil. Teadlased, koolijuhid, õpetajad ja ajakirjanikud avasid vanu teemasid uutest vaatepunktidest, rääkisid paradigmaatilistest muudatustest nii personaalsel kui globaalsel tasandil. Õpetajatööks ei piisa enam ainult aine- ja pedagoogikateadmistest, on vaja tajuda ning mõista ka maailma ja selles toimuvaid muutusi meie ümber.

Et konverentsil räägitu ei jääks vaid Tallinna Ülikooli Astra õppehoone seinte vahele, vaid leiaks ka laiemat vastukaja, lisame siin kodulehel viiteid meediakajastusele ning esinejate ettekannetele.

Huvilised saavad oma muljeid, aga veel parem, arvamuslugusid avaldada   Arvamusaias.

 

 

Astu Eesti Õpetajate Liidu liikmeks!

Õpetajatel on aeg selg sirgu lüüa ja võtta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse päevapoliitilistest valikutest  ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest lähtuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab õpetaja vahel ka klassiruumist välja tulema ja teiste õpetajatega arutama, analüüsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik õpetajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult üheskoos on võimalik seda teha.

See on meie ajaloos juba korra toimunud: need õpetajad, kes 1917. aasta kevadel lõid Eesti Õpetajate Liidu, suutsid ühisel nõul ja jõul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse elujõudu siiani välja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve tõttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud mõrad. Ametnikud püüavad neid küll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.

Eesti Õpetajate Liit ootab oma ridadesse inimesi, kes tahavad ja julgevad ise mõelda, otsustada ning vastutada. Liidu liikmeks astumise ankeedi saab täita SIIN

Õpetajate päeva tervitus

Kallis õpetaja!

Lõõgastavat õpetajate päeva!

Olgu tänane laupäevane päev päikeseline, rahumeelne, ent ikkagi pidulik!

Suur tänu, et päevast päeva endast laste arengu toetamisel nii palju annad!

Suur tänu, et õpetad enda aine kõrval ennekõike inimlikke väärtusi ning omadusi!

Suur tänu, et jaksad raskuste kiuste naeratada ning mõistev ja sõbralik olla!

Suur tänu, et OLED õpetaja!

 

Eesti Õpetajate Liit

Mõtisklusi uue kooliaasta valguses

Rahvatarkus ütleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele järgnev õppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi.

Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.Õpetajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang tööaja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud õpetaja tööd mõõtma klassi ees õpetatud tundides, siis nüüd kehtima hakanud määruse järgi on tööaja- ja palgaarvestuse aluseks  õpetaja ametikoht, mis sisaldab  ka neid tööülesandeid (arenguvestlused, uurimistööde juhendamine, õppematerjalide valmistamine jne), mida siiani pole tasustatud, kuid mille hulk on aastatega drastiliselt kasvanud. Uus suhtumine õpetaja tööaega muudab paljude  pedagoogide olukorra märgatavalt  stabiilsemaks, seda eriti väiksemates koolides. Samas omandab väga olulise rolli koolijuhi ja õpetajate  koostöövõimekus ehk siis organisatsioonikultuur.

Teine muutus, millele sel kevadel kutsestandardite kehtestamisega alus pandi, puudutab õpetajate professionaalset arengut. Kutsestandarditeema on veel nii värske, et sellega harjumine vajab ilmselt aega. Kuni selle aasta lõpuni kehtiv senine pedagoogide atesteerimiskord on näiliselt õpetajaid  suurema töötasu nimel rohkem pingutama õhutav, kuid fakte lähemalt uurides selgub, et tegelikult ei ole kõrgema ametijärguga pedagoogide hulk kuigi suur. Eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147. Need arvud näitavad, et üle 10 tuhande pedagoogi ei ole ühel või teisel põhjusel oma kvalifikatsiooni tõstmist oluliseks pidanud. Siin on mõtlemise koht – kas need õpetajad on kui iga tööandja täitunud unistused – tugevad professionaalid, kes töötavad  missioonitundest, suuremat töötasu ihaldamata või  siis hoopis mugavusstsooni takerdunud inimesed. Seega on õpetaja professionaalse arengu temaatika kiirelt muutuvas infoühiskonnas olulise tähtsusega valdkond, mida kutsestandardite loomisel on püütud arvestada.Teisalt liitub siia kindlasti ka õpetajate palga küsimus – professionaalse pedagoogi palgaaste peaks vastama vähemalt kahekordsele keskmise palgale. Küsimus on prioriteetides – kas ehitada hiiglaslikke ministeeriumihooneid olukorras, kus koole pannakse kinni, kuna lapsi jääb järjest vähemaks ja järelikult väheneb ka valitsetava rahva arv. Või asuda lõpuks tegelikkuses haridust väärtustama ja tagada tulevasi maksumaksjaid targaks koolitavatele inimestele inimväärne palk, näidates, et haridus siiski loeb ka siin, Eestis.

Kolmas oluline muutus on toimumas suhtumises RÕK-i ainekavade mahtu. EÕL on riiklike õppekavade arendustöö kooskõlastusetappidel  pidevalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et igas ainekavas peaks olema eraldi välja toodud nn kohustuslik raudvara, mis oleks sellest ainest arusaamise vundamendiks. Kui sel sajandil kehtinud ainekavade mahtu väga subjektiivselt hinnata, siis on need täismahus omandatavad  neile kohusetundlikele eliitkoolide õpilastele, kes on harjunud oma koduseid töid järjekindlalt öösel kella kaheni tegema. Nõrgema vaimu ja tervisega õpilased on sellistele pingutustele käega löönud. Seega on õpimaterjali mahu üle vaatamine igati tervitatav: selle vajalikkusele on viidanud aineeksperdid, kes hindasid 2011/12  õppeaastal  haridusministeeriumi  ja õpetajate liidu koostööprojektis uue RÕK-i ainekavasid. Samal seisukohal olid ka paljud aineõpetajad HTM-i üldharidusosakonna poolt korraldatud veebiküsitlusele “Uue riikliku õppekava arendusest ja rakendumisest koolis” vastates. (Küsitlusele vastanute koguarv oli 1839).

Nagu juba sellest lühikesest sissejuhatusest aimub, ootab kooliperesid pingeline ja huvitav õppeaasta. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine pole veel lõppenud, sügisel hakatakse uuesti hariduse finantseerimise probleeme arutama ja otsuseid tegema.

Kooli peetakse ühiskonnas konservatiivseks institutsiooniks – rahvusliku vaimu ja kultuuritraditsioonide hoidmisel teisiti ei saakski ning tasakaalukas meel poliitiliste tõmbetuulte keerises on võimaldanud hoida ka rahvusvahelises võrdluses eestlaste igati kõrget haridustaset. Samas ei pruugi kõik uued tuuled ainult põhjakaarest puhuda ning “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” pole fataalne loodusjõud, vaid inimlooming, mida saab vajadusel muuta ja täiendada – tuleb ainult tahta ning ennast usaldada. Õpetaja pole hädine olukordade ohver, vaid Tegija, tuleviku Eesti arengu suunaja ja kujundaja.

Eesti Õpetajate Liit kutsub õpetajaid julgemalt oma arvamust avaldama ja arutlema haridusküsimuste üle. Eestis on rohkem kui 14 tuhat õpetajat – see on väga suur vaimne jõud – ärgem hoidkem seda vakka olles vaka all. Eesti õpetaja, julge olla tark!

Astrid Sildnik

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige

 

 

 

Mälestades aktiivset õpetajat ja eestvedajat

 Aarne Tõldsepp   6.II 1942 – 16.VIII 2013

Emeriitprofessor Aarne Tõldsepp kuulus  taasasutatud Eesti Õpetajate Liidu tegevuse energiliste käivitajate hulka, oli sõnakas ja tubli Eesti Keemiaõpetajate Liidu esindaja õpetajate liidu esindajatekojas. Ta oli üks esimestest, kes keemiaõpetajate liidu  esindajana sõlmis Eesti Õpetajate Liiduga liitumisleppe, uskudes õpetajate ühistöö vajadust , toetades õpetaja iseseisvumise olulisust ning sõltumatuse vajadust  toonasest ületähtsustatud ametkondlikust hariduskorraldusest. Ta oli õpetajate vabaühenduste arengu aktiivne toetaja ja liider.  Vaatamata professori staatusele ei  jätnud teda mitte kunagi ükskõikseks Eesti õpetajate staatus ja olukord ühiskonnas. Ta on andnud  märkimisväärselt olulise panuse üldhariduskoolide õppekavade arendustöösse , õpetajate täiendkoolitusse ja õpetajakutse väärtustamisse.  Aarne tegevus ulatus üle koduriigi piiride, seda eelkõige keemiaõpetuse arendamise rahvusvahelises koostöös. Ta tõi  Eestisse uusi teadmisi  ja õpetamise seisukohti ning meetodeid, pidas tähtsaks Eestimaa õpetajate oskust muutuva maailmaga  sammu pidada. Ta oli ise rahvusvahelistel konverentsidel koolitaja ja esineja, viis laia maailma Eesti keemaiaõpetuse ja õpetamise seisukohti ning arenguid. Eesti Õpetajate Liidu töös oli ta alati väärikas,  jäi ka kriitilistes olukordades tasakaalukaks,  õiglaselt  ja  targalt mõtestatud tegevuste toetajaks. Ta ei keelanud kunagi oma abi. kui seda vajati,  oli osaleja paljudes keerulistes läbirääkimisprotsessides.  Ta oli  uuel ajal  kõikide Eesti õpetajate kongresside  toimkonna liige,  juhtides kongressi toimumist, aidates otsuseid koostada ning olles eestvedajaks nende elluviimisel.                                                                                                                                                         Aarne Tõldsepp jääb meie mälestustesse meeldiva inimesena, kes julgelt ja motiveeritult esitas oma seiskohti,  olles sirgeseljaliselt õpetaja, õppejõu ja haridusliidrina õpetamise töö väärikal positsioonil. Usume, et Aarne on elanud õpetajana, Eesti Õpetajate Liidu liidrina ja Eesti Keemiaõpetaja Liidu presidendina sisukat ja haridusellu olulise jälje jätnud elu.

Langetame leinas pea ja tunneme kaotuse puhul kaasa kõigile lähedastele ning kolleegidele.

Eesti Õpetajate Liit

 

 

 

Eesti Õpetajate Liit ei toeta kiirustamist uue PGSi kehtestamisel

Eesti Õpetajate Liit (EÕL) on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kuna antud seadus reguleerib nii suurte erisustega valdkonda ja seaduse ühel moel rakendamine käib eesti koolidel ja koolipidajatel üle jõu, peab selle lahutamatuks osaks olema rakenduskava. Ka Vabariigi President peaks saama seaduse välja kuulutamisel lähtuda valdkonna strateegiast. Hetkel on riiklik „Elukestva õppe strateegia“ – mis peaks olema hariduse valdkonna strateegiline alusdokument – veel  alles välja töötamisel.

Strateegia puudumise arvele võib kanda ka selle, et seaduse koostamisel ei ole lahendatud järgmisi olulisi punkte:

1.     Riigieksamid ja nende roll haridustee jätkamisel (1 vs 20 punkti, kooli lõpetamine vs ülikooli sisseastumine, koolide välishindamine vs õpikultuuri kujundamine, jne);

2.      Õpetajate töökoormuse vastuoluline määratlemine (ühelt poolt on mõistlik õpetajate kontakttundide arvu vähendamine individuaalse lähenemise kontseptsiooni elluviimiseks, kuid teiselt poolt kasutatakse kontakttundide arvu palgakorralduse alusena – mida suurem hulk tunde 35-tunnise tööaja sisse mahub, seda kasulikum tööandjale.

3.      Õpetajate valminud kutsestandardiga arvestamine. Kutsestandard on teedrajav dokument, kus on kirjas 21. sajandi õpetaja vajalikud kompetentsid, millest lähtuvad õpetaja tööülesanded nii koolis kui ka väljaspool kooli.

4.      Rahastamine (segadus rahastamismudeliga häirib tõsiselt tervipildi mõistmist).

Ülaltoodut võib käsitleda EÕLi juhatuse seisukohana, millega me toetame mõtet, et niivõrd tähtsa seaduse välja kuulutamiseks on liiga palju tööd veel pooleli. Nagu näha, ei ole seadust kuidagi võimalik mõista üheselt ja see on juba praeguseks toonud oodatud lahenduste asemel küsimusi juurde.

 

1 4 5 6 7 8