Eesti Õpetajate Liit meedias 2018

Juuni 2018

Toivo Niibergi artikkel 1. juuni Õpetajate Lehes

Temperamenditüüp on tõsine erivajadus

Mai 2018

Toivo Niibergi artikkel 4.mai Õpetajate Lehes

Andekus – kas erivajadus või varjatus?

Aprill 2018

  • Heiki Raudla Toivo Niibergist 20. aprilli Õpetajate Lehes

Rõõmus õpetaja aitab lapsed paradiisi

  • Toivo Niibergi artikkel 13. aprilli Õpetajate Lehes

Kakskeelsus kui erivajadus

Märts 2018

  • Astrid Sildnik osales 29. märtsil Kultuurikatlas toimunud internetipäeva paneeldiskussioonis

https://koolielu.ee/info/readnews/554681/motteid-interneti-paevalt-2018

  • Toivo Niibergi artikkel 16.märtsi Õpetajate Lehes

Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue

Veebruar 2018

  • Toivo Niibergi artikkel 16.veebruari Õpetajate Lehes

Milleks meile eestikeelne ja -meelne haridus?

  • Margit Timakovi artikkel 15.veebruari Postimehes

https://arvamus.postimees.ee/4409325/opetaja-margit-timakov-emana-kull-pooldaks-laste-kodusoppimise-keeldu-kuid-juubeldavad-vanemad-arvestagu-uhe-agaga

Jaanuar 2018

ETV 24. jaanuari saates “Suud puhtaks” arutati õpetajate õiguste teemal. Eesti Õpetajate Liidust osalesid saates M. Kõrbe, E. Ots, A. Sildnik ja E. Roditšenko.

https://www.err.ee/677105/parem-suhtlus-vanematega-aitaks-koolis-rohkem-kui-keelatud-asjade-nimekiri

https://www.postimees.ee/4386673/opetaja-saates-suud-puhtaks-ka-deodorandi-pudel-voib-klassis-vagagi-surmavaks-relvaks-osutuda

  • Margit Timakovi artikkel inglise keele riigieksamist 26. jaanuari Õpetajate Lehes

Kes keda petab – kelle asi on kvaliteet Eesti hariduses inglise keele eksami näitel?

Eesti Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi ülevaade Brüsselis toimunud haridusekspertide kohtumiselt

Saades Euroopa Komisjonilt isikliku kutse ekspertide koosolekule Brüsselis (Expert Meeting on Quality Assurance, 7.-8. mai 2018) olin rõõmsalt üllatunud. Euroopa otsib lahendusi, otsib ideid nii liikmesriikidele suunise andmiseks kui ka liikmesriikidelt heade praktikate kogumiseks ja siis omakorda jagamiseks. Tuues kokku õpilased, õpetajad, koolijuhid, ülikoolid, ministeeriumid, inspektorid, hindamisega tegelevad firmad – st vähemalt nende osapoolte esindajad – oli kindlasti tegemist kirju seltskonnaga, kes ühelt poolt vaatas teemadele erinevast vaatenurgast, kuid teiselt poolt aitas teemade lõikes pinnalt sügavamale sukelduda. Sellele lisaks veel erinevad riigid, erinevad süsteemid, erinevad kogemused, erinevad inimesed. Võiks arvata, et kuidas üldse sellisest kooslusest mingitki ühisosa saab leida, kuid pean tunnistama, et see on võimalik.

Meil oli 13 eksperdi, komisjoni tugimeeskonna liikmete ja protsessi vedajatega kokku tõhusalt töökas kahekümnene seltskond, kes kõik andsid omalt poolt maksimumi nii ideede genereerimisse, küsimustele vastamisse kui uute küsimuste sõnastamisse. Kui laual on koolide sise- ja välishindamise, riiklike eksamite ja muude testimiste ning osapooltelt tagasiside kogumise head ja vead, tugevused ning nõrkused, siis on heameel näha, et ei unustata õpilast, ei unustata õpetajat, ei unustata koolijuhti. Kõikide nende inimeste võimuses on ju ühiselt toimiva koolikultuuri loomine ja süsteem peaks neid selles tegevuses toetama. Seega on ainuõige, et me kogume infot selle kohta, kas süsteem toimib, kas see on edukas, kuidas ja mida parandada.

Haridussüsteemide kvaliteedi hindamine on kultuuri küsimus: ühiskonna, haridussüsteemi ja koolikultuuri küsimus. Enne, kui süsteemi tugevust osata hinnata, on vaja muidugi teada ka seda, et mida me üldse väärtustame, mida me koolidelt ootame – ja kas selles osas saame me rääkida nt Euroopa ühisest väärtusruumist. Kui jah, siis arvestades erinevate liikmesriikide erinevaid koolisüsteeme, nõudmisi, ootusi, vanuseid, olukorda kas on meil üldse võimalik üksteiselt õppida? Kas vastastikune usaldus võimaldab meil toetada suuremat noorte liikuvust, õppimist välismaal mitte ainuüksi ülikoolis, vaid ka juba gümnaasiumi tasemel?

Osalesin kaks päeva aktiivselt selles töös ja tõin uhkusega lauale häid näiteid Eestist, nt Eesti riiklikult alustatud rahulolu kogumisest erinevatelt osapooltelt. Samas mõtlesin teiste headest näidetest kuuldes, et kui palju meil ülikoolides ja ministeeriumis Eesti haridusmaastiku andmeid analüüsitakse, neid üldsusele tutvustatakse ning nende põhjalt järeldusi ning edasisi otsuseid tehakse, kuivõrd meil koole ja õpetajaid toetatakse nii andmete kogumisel, analüüsimisel kui väärtustamisel? Olen kindel, et ühest lahendust kõikidele liikmesriikidele, kõikidele koolidele ei ole, kuid vastastiku toimivate ja mittetoimivate praktikate kohta info jagamine, sellise info koondamine ja ühise suuna kokku leppimine aitab sihipäraselt edasi. Eesti jaoks on oluline mõelda, milline info meil meie haridussüsteemi kvaliteedi kohta olemas on ja mida me sellega peale hakkame, kuidas see meid edasi aitab.

 

Soovid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!

Sada sületäit õnne, sitkust ja sihikindlust,

sada peenratäit õisi, ilu ja töökust,

sada head soovi,

sada kaunist mõtet,

sada toimekat sammu,

just Sulle – sest oled osa sellest armsast maast –

ja ennekõike

Sulle, kallis Eesti!

 

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse nimel Margit Timakov

Foto autor Marta Tamm

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov osaleb Euroopa hariduse tippkohtumisel Brüsselis

Euroopa komisjoni hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö erivoliniku Tibor Navracsicsi korraldatud esimesel Euroopa hariduse tippkohtumisel (The First European Education Summit) 25. jaanuaril 2018 Brüsselis osaleb ja esineb paneelis ka Eesti Õpetajate Liidu juht Margit Timakov. Ühepäevane umbes 450 osalejaga  ning konverentsi põhimõttel üles ehitatud üritus toob kokku Euroopa Liidu haridusministrid, hariduspraktikud, huvirühmade esindajad ja ettevõtjad

Kui saad ja soovid, tule appi!

Tere, hea inimene!

Kaasava hariduse teemaga oleme nüüd jõudnud nii kaugele, et saad konkreetselt kaasa mõelda ja rohkemgi. Oleme erinevate sihtrühmadega ühisloomes rahvaalgatusveebis allkirjade kogumist alustanud.
Kui tahad appi tulla ja omalt poolt algatust allkirjaga toetada, saad seda teha siin
Infoks (rahvaalgatusveebis allkirjastamisest): 
“Toetusallkirja andmise jaoks ei ole vaja endale kasutajakontot luua. Toetusallkirja andmisel salvestatakse nimi ja isikukood. Toetusallkirja andnute nimekiri on nähtav algatuse autori(te)le pärast hääletusaja lõppemist, mil autorkond saab alla laadida digiallkirjadega konteineri ja Riigikogu Kantselei vastutavale töötajale, kes kontrollib, et digiallkirjad on andnud vähemalt 16 aastased Eesti alalised elanikud.
Toetusallkirja andjaid rahvaalgatus.ee avalikult veel ei kuva, kuigi selline tehniline arendus on avatuse nimel plaanis. Kui tehniline arendus valmib, siis tagasiulatuvalt seda ei rakendata ning kasutajal on võimalik ise määrata, kas ta toetus on avalik või mitte.” 
 
Kui midagi jääb segaseks või tekitab küsimusi, võta julgelt ühendust.
 
Jaga infot soovi korral julgelt ka sõprade ja kolleegidega, kuna muud varianti lihtsalt pole – äkki kuulatakse numbreid…  Plaan on veel sel nädalal ka presidendi poole pöörduda, et juhul, kui Riigikogus hoolimata valdkonna inimeste muredest ikkagi ka seaduseelnõu kolmas lugemine läbitakse,  lihtsalt seadust välja ei kuulutaks.
Aitäh kaasa mõtlemast!
Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

 

Eesti Õpetajate Liit kuulutab välja õpetajakutse kevadise taotlusvooru

Taotluste laekumise tähtaeg on esmaspäev, 5. veebruar  kell 24.00 (hiljem laekunud taotluste läbivaatamine lükkub sügisvooru 2018). Kevadise vooru vestlused toimuvad ajavahemikus 2.-10. märts 2018.
Palume taotlejatel erilist tähelepanu pöörata  sellele, et esitatav portfoolio oleks üles ehitatud kompetentside põhiselt ning vastaks hindamiskriteeriumitele (vt vastava kutse hindamisstandard). Tuletame meelde, et analüüs on enamat kui kirjeldus ja konkreetne näide põhjalikum kui loetelu tegevustest.
Avaldus koos dokumentidega ja protsessi käigus tekkivad küsimused saata meiliaadressil kutsekoordinaator@gmail.com.
Täpsem info alajaotuses:  Õpetaja kutse taotlemine.

ÜHISPÖÖRDUMINE kaasava hariduse teemal

Kuigi erinevad organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui kirjalikult Kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Vabariigi Presidendile, peaministrile, haridus- ja teadusministrile, tervise- ja tööministrile, sotsiaalkaitseministrile ja Riigikogule.

Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE519 vastu võtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu menetlemisse ei ole ametlikult (mh eelnõuga kaasas oleva seletuskirja põhjal) kaasatud seaduse muudatuste ühte peamist osapoolt ehk õpetajaid.  Oleme arvamusel, et käesolev seaduseelnõu:

ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Planeeritavad regulatsioonid ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega  koolide võimalustega;

ei loo selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikuterohke hariduse omandamise võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid; sh erinevate raskusastmetega õpikud igas aines ja igale klassile), kuidas on võimalik kavandatavat reaalselt rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab;

ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. Kui elukestva õppe strateegia üldeesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused,  siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita.

Teeme omapoolse ettepaneku

  • muuta tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine normiks,
  • korraldada riiklik haridusjuhtimine läbipaistvalt ning vajadus- ja tõenduspõhiselt, tehes lähteandmed, prognoosid ja mõjuanalüüsid kõigile osapooltele kättesaadavaks,
  • koostada kaasava hariduse põhimõtteid järgides riiklik koolitus- ja rakendusplaan haridusalaste eesmärkide elluviimiseks,
  • luua riigi üldhariduselust lihtsasti mõistetav tervikpilt, mis hõlmab kõiki haridustasandeid, osapoolte koostööd ja toimivaid praktikaid olemasoleva ressursiga hakkamasaamisest.

Seda kõike selleks, et sisuliselt toetada iga õpilase arengut Eesti Vabariigis.

 

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lastevanemate Liit

Eesti Lastekaitse Liit

Teise Keele Õpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Kunstihariduse Ühing

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühing

Eesti Maakoolide Ühendus

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

 

Tekst printimiseks Ühispöördumine

Eesti Õpetajate Liidu kiri riigikogu kultuurikomisjonile

Eesti Õpetajate Liidu juhatus saatis 20. novembril riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise

Poliitiline populism noorte inimeste tervise ja toimetuleku arvel ehk kaasava hariduse rääkimata lood

HEV (õpi)laste kaasamine ühiskonnas on igati õige mõte ja näitab head tahet, mille eest võiks ju lausa kiita, kuid teemapüstituses ja käsitluses on mitmeid valusaid agasid, mis panevadkahjuks õpetajaid tundma tõrjutust ja isegi hariduslikku kiusamist riiklikul tasandil.
Sissejuhatuseks võib öelda, et hetkel puuduvad tõendid ja märgid, isegi tunnetuslik
veendumus, et riiklikult kavandatav toimima hakkab, kuna nii suure muudatuse elluviimise
planeerimisse ei ole kaasatud õpetajaid, puuduvad piisavad tugisüsteemid ja ettevalmistus
praktiliselt puudub nende jaoks, kes kavandatavat tööd tegema peavad hakkama.
Tundub nagu toimuks riiklikult KOVidele võimaluse egiidi all ent käsu korras ülesannete
kehtestamine läbi üleskutse koolidepoolseks vastutuse võtmiseks õpetajate vastutulelikkuse arvel.

Probleemid:
1. Riik plaanib teha kaasava hariduse käsitlusse muudatused kaasamata õpetajaid, kes
tegelikult peaksid kaasava hariduse ideed ellu viima – protsessi planeerimise käigus kaasatud pole, kooskõlastust pole küsitud, isegi arvamuse avaldamiseks peame ise võimalusi otsima.
2. Strateegiline plaan ja sammud kaasava hariduse elluviimiseks pole läbimõeldud või
puuduvad sootuks – tutvustatud neid igatahes õpetajatele ei ole. Kuidas on võimalik, et nii
oluline ja mahukas muudatus ei ole ideest teostuseni põhjalikult läbi mõeldud? Ei tahaks küll uskuda, et riiklik plaan ongi kogu temaatika teostus koolide ja õpetajate kaela veeretada,
võtmata vastutust isegi õpetajate ettevalmistuse või õppematerjalide olemasolu eest.
3. Kaasav haridus ei kaasa.

Õpetajad
1. Õpetaja jaoks muutuvad sisuliselt töötingimused ja tööiseloom. Millega tagatakse
uutes tingimustes tööga toimetulek? – nt mis juhtuks kui igale autojuhile öeldaks, et
alates homsest juhtigu lennukit?
2. HEV-lastega tegelemine tavaklassis tõstab oluliselt õpetajate tegelikku töökoormust ja
ühtlasi ka stressitaset, suurendades läbipõlemisohtu. Täna puuduvad õpetajate
stressimaandamiseks vahendid, teadmised, oskus, huvi – kelle asi see on?
3. Kõik õpetajad ei sobi oma isiksuseomaduste tõttu tegelema HEV-lastega, nende selleks
sundimine toob pigem kõigile osapooltele kahju. Täna ei toeta ootust kvaliteetsele HEV
toele ka kahjuks riigipoolne huvi puudumine õpetajate kvalifikatsiooni vastu – muutuva
õpikäsituse ootustele vastavate ja rakendumist toetavate kompetentside põhine
õpetaja kutse on nt vabatahtlik, vaid isiklikult enda professionaalsest arengust
huvitunud õpetajate protsess. See annab aga vale signaali töötavatele õpetajatele –
õpetaja kutset pole tarvis, ning riigi enda suur töö nii kutsestandardite väljatöötamisel
kui ülikoolidelt õppekavade vastavusse viimise nõudmisel kui koolitusprioriteetide ja
täiendkoolituse pakkumiste kehtestamisel ei saavuta soovitud mõju. Nii ei teagi riik
täna muuhulgas ka seda, milline on õpetajate valmisolek kaasava hariduse teema enda
õlgadele võtta.
4. Enamus tavakoolide õpetajatest ei ole oma teadmistelt ega oskustelt valmis HEV-
lastega adekvaatselt tegelema. Neil puudub selleks süsteemne ettevalmistus.
Arvestades õpetajate hulka ja teema pakilisust näib riik suhtuvat niivõrd kriitilises
hariduslikus olukorras lausa ignorantselt.
Kui Haridus- ja teadusministeerium lähtub riigi poolt vaadatuna sellest, et HEV
temaatika on üks koolituste prioriteete olnud aastaid, siis samas ei ole just HEV
temaatika koolitus olnud eraldi igale õpetajale kohustuslik olnud. Teemasid, mis on
aastaid olnud riiklikud prioriteedid on olnud enam ning kõikide valdkondadega kurssi
viimiseks ei ole jätkunud seni ressurssi. Palume andmeid selle kohta, kui palju
töötavaid õpetajaid täiendkoolituse raames vastava HEV-temaatilise ettevalmistava
koolituse aastate jooksul läbinud on?
5. Õpetajad hindavad oma oskusi ja teadmisi üle, sest ei oma teemast terviklikku
ettekujutust. Seda näitas ka Centari uuring.
6. Välishindamise järjest suureneva surve (elektroonilised testid jne) tõttu on õpetajad
sunnitud tegelema pigem oma aine iga hinna eest õpetamisega kui laste individuaalse
arengu toetamisega. Ka riiklik näiliselt innovaatiline ja justkui tänast õppimist toetav
lähenemine kooli poolt pakutud lisandväärtuse mõõtmisest kannab tegelikult edasi
sõnumit, et hindame rohkem, testime rohkem, võrdleme numbreid.
7. Abiõpetajate arvu suurendamine sõnakõlksuna teeb tavaklassis õppimise ja õpetamise
veelgi segasemaks, sest HEV-laste õpetamine vajab teistsugust metoodikat, mida
lihtsalt keskharidusega abitööjõult oodata ei saa.
8. Suur osa õpetajaid on läbipõlenud ja olukord on plahvatusohtlik kõikide jaoks. Kahjuks
ei ole see aga väga kellegi mure.

Tugispetsialistid
1. Tugispetsialiste koolides ei ole piisavalt, nende arv koolides jääb nõudlusele
kindlasti veel aastaid alla. Juhul kui ministeeriumil on vastupidiseid andmeid,
oleme tänulikud nende avalikustamise eest – kui paljud koolid on esmatasandi
tugispetsialisti teenusega kaetud?
2. Erinevate andmete kohaselt on praegu koolides keskmiselt üle viiendiku õpilastest
täiendava toe vajadusega. See tähendab, et sarnaselt õpetajatega on töötavate
tugispetsialistide töökoormus sisuliselt väga suur.

Koolid
1. Koolijuhtidel on raske õigeid otsuseid teha, kuna puudub vastav ettevalmistus.
2. Koolides tugispetsialistide puudus jääb. Palgatingimuste paranemine ei too neid
massiliselt juurde, sest Eestis olev spetsialistide koguarv sellest kohe automaatselt ei
suurene.
3. Koolides puuduvad füüsilised tingimused HEV-õppe lastega tegelemiseks – selleks pole
kohandatud ruume, abivahendeid, õppevahendeid. Edukas muutuse käivitamine vajab
arukat planeerimist, aga asjatundjaid napib.
4. Eripedagoogilised kursused õpetajatele on väga kallid.
5. Gümnaasiumide suured koolid ja suured klassid ei arvesta üldjuhul HEV laste
vajadustega. Häid praktikaid ja lahendusi nii meilt kui mujalt maailmast kahjuks
süsteemselt ei jagata.

Kohalikud omavalitsused
1. Praegu toimuv haldusreform on nii omavalitsuste juhtimise kui koolide tuleviku osas
väga segane. Selle paika loksumisega läheb veel aega.
2. Lähtume eeldusest, et kõik koolipidajad on ausad ja heaperemehelikud ning teadlikud
koolide vajadustest – kas see nii aga ka on? Kui ressursse pole ette nähtud ei pruugi
kõik nende vajalikkust endale teadvustada.
3. Ka KOVide haridusametnike pädevus haridusotsuste tegemisel võib olla väga erinev.

Puudulik koostöö
1. Sisulise koostöö puudumine HTMi ja SOMi vahel. Kaasava hariduse teemat ja
rahastamist on vaja vaadata laiemalt. HEV-õpilastega oleks koolides vähem
probleeme, kui lapsed saaksid juba enne kooli õigeaegset ja tõhusat abi.
2. Kaasava hariduse seadusemuudatuste tegemisel on tegevõpetajad kõrvale jäetud.
Konsultatsioonidele ja töörühmadesse neid kutsutud pole.

HEV õpilased
1. Mida tähendab tegelikult iga õpilase toetamine? Kas soovides kaasata poleks aus mitte läbi
mõelda protsessi mõju kõikidele osapooltele?
2. Laste heaoluga – ei HEV ega terve ülejäänud klassi omaga – ei tohi mängida: õpetaja
tähelepanu on HEV-l või mitmel HEV-l, aga kust siis tuleb aeg ja jõud tegeleda kõikide lastega?
Abiõpetajad? Tugiõpetajad? Süsteemne tugi? Toetav tugisüsteem?
Meenutus, millest tasub õppida: Kui koolidesse jagati Tiigrihüppe raames sülearvuteid ei
toimunud innovaatilist hüpet, kuna oodati, et see juhtub iseenesest. Vaja oleks olnud
strateegiliselt planeerida, süsteemselt metoodiline vara ette valmistada, laiali jagada ja
pidevalt korrigeerides rakendada. Kasutama oleks pidanud tuumikrühma ja pilootprojekte,
õppima analüüsidest ning monitooringu järeldustest.

Mida siis teha?
Esmalt tuleb küsida: Läbi kelle plaanib riik kaasava hariduse jaoks tingimusi luua? Kui PGSi
muudatustega, siis lisaks sellele, et see on lubamatu hariduslik inimkatse õpilaste ning
õpetajate peal, saab see olema ülimalt valuline ja piinarikas pikk protsess, mis toob kaasa palju
negatiivseid tagajärgi – segaduses õpilased, rahulolematud lapsevanemad, suurenev hulk
tugiteenuseid vajavaid noori, läbipõlenud õpetajate kasv, kasvav lahkuvate õpetajate hulk,
pingestatud õhkkonnaga koolikeskkond.
Seega: millal ja kuidas luuakse vajalikud tingimused?
Juhul kui pakutakse õpetajate täiend- ja ümberõpet – tuleb arvestada nendega, kes soovivad enda töö profiili muutust ja nendega, kes on valmis nädalavahetused ja koolivaheajad õpingutele pühendama ja nendega, kes on valmis selliseid intensiivseid koolitusi pakkuma.Tuleb abiõpetamise/tugiõpetamise süsteem välja töötada.
Rahastamisel tuleb arvestada, et tugispetsialisti töö (muuhulgas ka nt väikeklassis õpetamine) ei tähenda väiksemat koormust, kuna töö olemus ja intensiivsus kogu sinna juurde käivaga on erinev tavaklassi õpetusest.
Läbipõlemise ennetamiseks on ülioluline toetada õpetajate supervisiooni ja coachingu
süsteemi rakendumist – Eesti Õpetajate Liit on selle välja töötamiseks koos spetsialistidega
valmis. Samuti oleme valmis pakkuma lahendust õpetajaskonna koolitamiseks ja teemaga
kurssi viimiseks.
Esmajärjekorras tuleb aga muudatuse tarvis pakkuda süsteemset terviklikku lahendust, mis eilähtu vaid õilsast ideest, vaid ka reaalsest olukorrast kõikide takistuste ning puudustega.

Mõtteid Maailmapanga arenguraporti esitluselt

Reedel, 3. novembril esitles Maailmapank Tallinna Ülikoolis oma 2018. aasta arenguraportit Learning – to Realize Education´s Promise.

Esinejad alustasid tõdedes, et uuringud ja tulemused näitavad, et üle maailma on lõhed hariduses järjest kasvamas. Mõtlesin samal ajal, et kuidas meil? Hoolimata statistilistest näitajatest on mul tunne, et meil on sama lugu. Mida meie teeme, et seda takistada?

Kolme probleemina on juba varem OECD poolt identifitseeritud: koolid ei suuda tagada häid tulemusi, õpetajate puudus, hariduspoliitika ei toeta õppimist ning teadmiste omandamist. Seetõttu võttis maailmapank ette ka haridusteemalise raporti koostamise, kuna nende üheks eesmärgiks on aidata kaasa vaesuse välja juurimisele ja haridusel on potentsiaal seda teha. Mõtlesin, et kuigi oleme uhked, et Eestis ei ole sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevalt nii suuri erinevusi kui mujal, siis ei saa me kuidagi väita, et meil neid probleeme ei ole. Loodan, et mingil tasandil toimub ka selle raporti Eesti konteksti „tõlkimine“: mida tähendab see meie jaoks, mida saame ja mida peame (teisiti) tegema.

Peas mõlguvad küsimused: Kas meie head tulemused näitavad ka tegelikult õpioskust, õpivalmidust, õpihimu? Kas meie haridussüsteem õigustab talle pandavaid ootusi õppimises?

Oluline oli õppimise ebaõnnestumise puhul nelja teguri rõhutamine: ettevalmistunud õppijad, kompetentsed õpetajad, kooli juhtimine, koolipoolne sisend. Nende lahtiharutamine on igaüks omaette teema, aga mõelgem: kas meie õppija on valmis vastutust võtma ja soovib õppida? kas meie õpetajad on kompetentsed? millisel tasemel on meie koolide juhtimine? milliseid võimalusi meie koolidele luuakse nii keskkonna, materjalide kui õppevahendite näol?

Hoolimata kurbadest oludest nii mitmeski kohas tõdesid raporti koostajad, et on ikkagi põhjust loota, kuna ridamisi on ka häid näiteid.  Selleks, et muudatused edukad oleksid soovitasid raporti koostajad hariduse lubaduse realiseerimiseks kasutada kolmest lähenemist: hinnata õppimist, tegutseda vastavalt tõendusmaterjalile, panna tööle kõik osapooled. Loodan, et raportiga lähemalt tutvudes võib ikka näha, et nad mõtlevad tõsiselt õppimise ehk lisandväärtuse tekkimise mõõtmist, mitte lihtsalt hindeid. Ja eks ta loogiline ju ole, et teadmaks, mida teha-muuta-jätta, peame teadma, mis seis hetkel on. See aga eeldab tõsiselt kõikide osapoolte ühist arutelu, parimate lahenduste otsimist ning pühendumist kokkulepete elluviimiseks, mitte poliitilist võitlust, ärapanemist või soleerimist.

Lahkusin kahetunniselt esitluselt-arutelult pea mõtteid täis ja olles tegelikult tänulik selle eest, et meil niigi hästi on. Aga siis tuli kohe mitmeid mõtteid selle kohta, mida kõike peaks ja saaks parandada…nii Eestis kui kaugemal maailmas.

Margit Timakov

Raportiga saab tutvuda siin: http://www.worldbank.org/en/publication/wdr2018

Margit Timakov esines Eesti EL eesistumise hariduskohtumisel ettekandega

Kui Haridus- ja Teadusministeeriumist paluti mul sel sügisel Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ajal Euroopa haridusjuhtidele osapoolte kaasamisest rääkida, olin ma ausalt öeldes ühelt poolt liigutatud ja teiselt poolt segaduses. Meil kaasatakse hariduses osapooli? Meid kaasatakse? Tõesti? Meenus, kuidas enamasti kõik ikka pigem kurdavad, et keegi ei küsi ja kui küsitakse, siis ikka viimasel minutil ja justkui formaalselt. Mõeldes aga olukorrale lähemalt mõistsin, et üldjuhul kaasatakse osapooli tõesti, kuid mitte ehk päris nii nagu need osapooled ootaksid ja loodaksid. Ehk siis, ju kõik toimubki vastavalt oskusele koostööd teha, mida vürtsitab poliitiline suundumus ja tahe.

Seegi tõsiasi, et mitte taaskord ametnik, vaid hariduse poliitmaastiku rohujuure tasandi ehk õpetajate esindaja saab poliitikakujundajate omavahelises vestluses sõna sekka öelda näitab, et mingil moel ja kusagil ja kohati on meil kaasamisvõimalused täiesti olemas. Aitäh neile, kes selle võimaluse andsid!

Kuna mulle antud pealkiri sisaldas nii PISA edu kui kaasamist, pidin oma 10-minutiliseks ettekandeks tegema valiku:  kas rääkida osapoolte kaasamisest või meie PISA edu põhjustest või mõlemast? Otsustasin viimase kasuks ning tuues sisse tervikpildi kuvandi – lõikudes selleks ühte enda tehtud pilti sobivaks lähi- ning kaugvaateks – proovisin tempokalt tuua ära nii mõningaid meie rõõme kui muresid. Sellise üldisema ja teatud mõttes sissejuhatava kirjelduse kasuks otsustasin, kuna teadsin, et minu kuulajaskond on oma taustalt ja kogemuselt ülimalt erinev – lootsin, et midagi puudutab ehk ikka kedagi, kui just mitte kõiki.

Esitlusele järgnenud reaktsioonist võisin päeva ja järgmise kahe jooksul välja lugeda, et olin teinud õige valiku – mulle esitati täpsustavaid küsimusi, mind tänati ja kiideti eesti õpetajat. Oli hea meel! Ja olen kindel, et meil on õpetajatena üha rohkem võimalusi sõna sekka öelda. Samuti annab see julgust kaasatud olla ja kaasa rääkida, sest kuigi me erinevatest vaatenurkadest asjadele vaatame, siis üldjuhul olen kindel, et meil on ikka sama eesmärk. Isegi kui mitte kõiges, isegi kui mitte alati, siis midagi ühist suudame ikka leida. Ja see oleks just see uus tasand, millele välja jõudma peame.

P.S. Ja ühest asjast sain aru: Eesti kooli positiivseid näiteid ehk seda, mida meie koolides pisteliselt juba vahvat ja toimivat ja innovaatilist tehakse oleks pidanud eraldi ühes 10-20 minutilises ettekandes keegi konverentsil välja tooma küll! Aga ehk see jääb siis järgmiseks korraks. Mina igatahes hakkasin juba neid häid näiteid koguma.

Esitlust näed siit:EU2017

Margit Timakov

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees

Eesti Õpetajate Liit meedias 2017

Detsember 2017

Kaasavat haridust puudutavad raadiontervjuud Vikerraadios ja Kukus ning artikkel Postimehes

Oktoober 2017

On aeg gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla viia

September 2017

Margit Timakov ELi hariduskohtumisel

August 2017

Milliseid uusi mõtteid käidi välja Paide arvamusfestivalil?

Juuni 2017

Aprill 2017

Jaanuar

Margit Timakov kommenteerib õpetajate tööõiguste teemat: http://opleht.ee/2017/01/iga-neljas-eesti-opetaja-ei-tea-oma-toooigusi/

1 2 3 8