Astu Eesti Õpetajate Liidu liikmeks!

Õpetajatel on aeg selg sirgu lüüa ja võtta endale vastutus Eesti kooli tuleviku eest. Ei saa rahul olla olukorraga, kus otsuseid tehakse päevapoliitilistest valikutest  ning mitte rahva ja riigi kui terviku vajadustest lähtuvalt. Kuid selleks, et midagi hariduselus muutuks, peab õpetaja vahel ka klassiruumist välja tulema ja teiste õpetajatega arutama, analüüsima ja oma arvamust avaldama. Ja kui enamik õpetajaid leiab, et midagi tuleb muuta, siis ainult üheskoos on võimalik seda teha.

See on meie ajaloos juba korra toimunud: need õpetajad, kes 1917. aasta kevadel lõid Eesti Õpetajate Liidu, suutsid ühisel nõul ja jõul rajada meie rahvuslikule haridusele nii tugeva aluse, et see jaksas kanda eestluse elujõudu siiani välja. Praegu on olukord muutunud – nii globaalse kui lokaalse surve tõttu on sellesse vundamenti hakanud tekkima ohtlikud mõrad. Ametnikud püüavad neid küll kinni kleepida, aga sellest ei piisa. On vaja missioonitundega teotahtelisi asjatundjaid.

Eesti Õpetajate Liit ootab oma ridadesse inimesi, kes tahavad ja julgevad ise mõelda, otsustada ning vastutada. Liidu liikmeks astumise ankeedi saab täita SIIN

Kutse konverentsile „21. sajandi õpetaja“

Maailm muutub ja koos sellega uuenevad ka ootused õpetajale. Õpetajalt oodatakse oluliselt enamat, kui pelgalt ainetundide andmist. Oodatakse uut õpikäsitust ja õpilase arengu toetamist, oodatakse eestvedamist ja tehnoloogiatundmist. Kuidas õpetaja uute ootustega toime tuleb, mis teda aitab, mis takistab? Kuidas saaks õpetajat muutuste maailmas parimal viisil toetada?

Neile küsimustele otsitakse vastuseid Eesti Õpetajate Liidu, Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse konverentsil „21. sajandi õpetaja“, mis toimub neljapäeval, 28. novembril 2013 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses, Narva mnt 29.

Konverentsil esinevad nii uurijad kui praktikud, õpetajad ja koolijuhid. Lisaks vaatame viise ja võtteid, kuidas õpetaja juba täna uuenenud oludega hakkama on saanud, millised on tänase õpetajatöö värsked ideed ja parimad praktikad.

Ootame Teid konverentsil osalema. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale. Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Konverents-21-sajandi-opetaja/Untitled-page

Ootame Teid  osalema!  Registreerida saab kuni 25.11.2013. Konverentsi osalemistasu on 5 eurot, mis sisaldab lõunat ja kohvipausi ning konverentsi materjale.
 

ÕpetajateLiit

Haridusamet_logo_2_v_rvi_positiivIK-logo-curves

KAVA

Konverents „21. sajandi õpetaja“

Neljapäev, 28. november 2013

Registreerimine 9.15-10.00

Avamine 10.00 Tervitus. Avasõnad.Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt

MAAILM JA EESTI

10.20 – 11.20 Pasi Sahlberg (üks Soome eduloo autoritest, 2014 alates Harvardi ülikooli külalisprofessor):Global educational reform movement and the school of the future – mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab õpetajat?

11.20 -12.00 Margit Timakov (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja, Eesti Õpetajate Liit): Väljakutsed ja ootused Eesti õpetajale, õpetaja valmisolek muutustega kaasa minna.

12.00-12.30 Kosutuspaus

KOOSTÖÖ JA AVATUS

12.30 – 13.00 Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor) Muutuvad õpilase vajadused, muutuvad ühiskonna vajadused. Kuidas õpetajaharidus saab õpetaja toimetulekut toetada?

13:00 – 13:30 Karin Lukk (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi koolijuht) Koostöine arengu toetamine – arengu hindamisest ja monitoorimisest. Erinevad viisid, võtted ja praktikad.

13.30 – 14.00 Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus) Avatud õpikeskkond. Mis on õppimine, kui see toimub kõikjal?

14:00 – 14:30 Ingrid Maadvere (HITSA Innovatsioonikeskuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog) Õpe avatud õpikeskkondades – mida see õpetajalt eeldab?

14.30 – 15.30 LÕUNA

LOOV MUUTUMINE

15.30 – 16.00 Priit Hõbemägi Mõtteviisi muutumine – kuidas uuega kaasa minna(kse)? Näide ajalehetoimetusest.

16.00 – 16.30 Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledži koolijuht) Julgus uut proovida – kas võimalik ka koolis?

16.30 – 17.30 Otsiv kool ja otsiv õpetaja Miks hea? Miks vajalik? Mida otsida? Mida on selleks vaja teha? Kuidas leida võimalused?

Seinteta õpe – Klassideta õpe – Pingeteta õpe

17.30 – 18.00 Lõppsõna – 21. sajandi õpetaja Laur – käegakatsutav tulevik või võimatu muutus?

Õpetajate päeva tervitus

Kallis õpetaja!

Lõõgastavat õpetajate päeva!

Olgu tänane laupäevane päev päikeseline, rahumeelne, ent ikkagi pidulik!

Suur tänu, et päevast päeva endast laste arengu toetamisel nii palju annad!

Suur tänu, et õpetad enda aine kõrval ennekõike inimlikke väärtusi ning omadusi!

Suur tänu, et jaksad raskuste kiuste naeratada ning mõistev ja sõbralik olla!

Suur tänu, et OLED õpetaja!

 

Eesti Õpetajate Liit

Mõtisklusi uue kooliaasta valguses

Rahvatarkus ütleb, et aastad ei ole vennad, sama kehtib ka kooliaja kohta. Iga 1. september ja sellele järgnev õppeaasta on oma olemuselt uus ja isemoodi.

Seekordne kooliaasta toob endaga kaasa palju muutusi.Õpetajaid puudutab enim paradigmaatiline murrang tööaja arvestamisel. Kui seni on nii pedagoogid ise kui ka laiem avalikkus harjunud õpetaja tööd mõõtma klassi ees õpetatud tundides, siis nüüd kehtima hakanud määruse järgi on tööaja- ja palgaarvestuse aluseks  õpetaja ametikoht, mis sisaldab  ka neid tööülesandeid (arenguvestlused, uurimistööde juhendamine, õppematerjalide valmistamine jne), mida siiani pole tasustatud, kuid mille hulk on aastatega drastiliselt kasvanud. Uus suhtumine õpetaja tööaega muudab paljude  pedagoogide olukorra märgatavalt  stabiilsemaks, seda eriti väiksemates koolides. Samas omandab väga olulise rolli koolijuhi ja õpetajate  koostöövõimekus ehk siis organisatsioonikultuur.

Teine muutus, millele sel kevadel kutsestandardite kehtestamisega alus pandi, puudutab õpetajate professionaalset arengut. Kutsestandarditeema on veel nii värske, et sellega harjumine vajab ilmselt aega. Kuni selle aasta lõpuni kehtiv senine pedagoogide atesteerimiskord on näiliselt õpetajaid  suurema töötasu nimel rohkem pingutama õhutav, kuid fakte lähemalt uurides selgub, et tegelikult ei ole kõrgema ametijärguga pedagoogide hulk kuigi suur. Eelmisel õppeaastal töötas Eesti koolides 14 203 õpetajat, neist pedagoog-metoodikuid 451 ja vanemõpetajaid 2147. Need arvud näitavad, et üle 10 tuhande pedagoogi ei ole ühel või teisel põhjusel oma kvalifikatsiooni tõstmist oluliseks pidanud. Siin on mõtlemise koht – kas need õpetajad on kui iga tööandja täitunud unistused – tugevad professionaalid, kes töötavad  missioonitundest, suuremat töötasu ihaldamata või  siis hoopis mugavusstsooni takerdunud inimesed. Seega on õpetaja professionaalse arengu temaatika kiirelt muutuvas infoühiskonnas olulise tähtsusega valdkond, mida kutsestandardite loomisel on püütud arvestada.Teisalt liitub siia kindlasti ka õpetajate palga küsimus – professionaalse pedagoogi palgaaste peaks vastama vähemalt kahekordsele keskmise palgale. Küsimus on prioriteetides – kas ehitada hiiglaslikke ministeeriumihooneid olukorras, kus koole pannakse kinni, kuna lapsi jääb järjest vähemaks ja järelikult väheneb ka valitsetava rahva arv. Või asuda lõpuks tegelikkuses haridust väärtustama ja tagada tulevasi maksumaksjaid targaks koolitavatele inimestele inimväärne palk, näidates, et haridus siiski loeb ka siin, Eestis.

Kolmas oluline muutus on toimumas suhtumises RÕK-i ainekavade mahtu. EÕL on riiklike õppekavade arendustöö kooskõlastusetappidel  pidevalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et igas ainekavas peaks olema eraldi välja toodud nn kohustuslik raudvara, mis oleks sellest ainest arusaamise vundamendiks. Kui sel sajandil kehtinud ainekavade mahtu väga subjektiivselt hinnata, siis on need täismahus omandatavad  neile kohusetundlikele eliitkoolide õpilastele, kes on harjunud oma koduseid töid järjekindlalt öösel kella kaheni tegema. Nõrgema vaimu ja tervisega õpilased on sellistele pingutustele käega löönud. Seega on õpimaterjali mahu üle vaatamine igati tervitatav: selle vajalikkusele on viidanud aineeksperdid, kes hindasid 2011/12  õppeaastal  haridusministeeriumi  ja õpetajate liidu koostööprojektis uue RÕK-i ainekavasid. Samal seisukohal olid ka paljud aineõpetajad HTM-i üldharidusosakonna poolt korraldatud veebiküsitlusele “Uue riikliku õppekava arendusest ja rakendumisest koolis” vastates. (Küsitlusele vastanute koguarv oli 1839).

Nagu juba sellest lühikesest sissejuhatusest aimub, ootab kooliperesid pingeline ja huvitav õppeaasta. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine pole veel lõppenud, sügisel hakatakse uuesti hariduse finantseerimise probleeme arutama ja otsuseid tegema.

Kooli peetakse ühiskonnas konservatiivseks institutsiooniks – rahvusliku vaimu ja kultuuritraditsioonide hoidmisel teisiti ei saakski ning tasakaalukas meel poliitiliste tõmbetuulte keerises on võimaldanud hoida ka rahvusvahelises võrdluses eestlaste igati kõrget haridustaset. Samas ei pruugi kõik uued tuuled ainult põhjakaarest puhuda ning “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” pole fataalne loodusjõud, vaid inimlooming, mida saab vajadusel muuta ja täiendada – tuleb ainult tahta ning ennast usaldada. Õpetaja pole hädine olukordade ohver, vaid Tegija, tuleviku Eesti arengu suunaja ja kujundaja.

Eesti Õpetajate Liit kutsub õpetajaid julgemalt oma arvamust avaldama ja arutlema haridusküsimuste üle. Eestis on rohkem kui 14 tuhat õpetajat – see on väga suur vaimne jõud – ärgem hoidkem seda vakka olles vaka all. Eesti õpetaja, julge olla tark!

Astrid Sildnik

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige

 

 

 

Mälestades aktiivset õpetajat ja eestvedajat

 Aarne Tõldsepp   6.II 1942 – 16.VIII 2013

Emeriitprofessor Aarne Tõldsepp kuulus  taasasutatud Eesti Õpetajate Liidu tegevuse energiliste käivitajate hulka, oli sõnakas ja tubli Eesti Keemiaõpetajate Liidu esindaja õpetajate liidu esindajatekojas. Ta oli üks esimestest, kes keemiaõpetajate liidu  esindajana sõlmis Eesti Õpetajate Liiduga liitumisleppe, uskudes õpetajate ühistöö vajadust , toetades õpetaja iseseisvumise olulisust ning sõltumatuse vajadust  toonasest ületähtsustatud ametkondlikust hariduskorraldusest. Ta oli õpetajate vabaühenduste arengu aktiivne toetaja ja liider.  Vaatamata professori staatusele ei  jätnud teda mitte kunagi ükskõikseks Eesti õpetajate staatus ja olukord ühiskonnas. Ta on andnud  märkimisväärselt olulise panuse üldhariduskoolide õppekavade arendustöösse , õpetajate täiendkoolitusse ja õpetajakutse väärtustamisse.  Aarne tegevus ulatus üle koduriigi piiride, seda eelkõige keemiaõpetuse arendamise rahvusvahelises koostöös. Ta tõi  Eestisse uusi teadmisi  ja õpetamise seisukohti ning meetodeid, pidas tähtsaks Eestimaa õpetajate oskust muutuva maailmaga  sammu pidada. Ta oli ise rahvusvahelistel konverentsidel koolitaja ja esineja, viis laia maailma Eesti keemaiaõpetuse ja õpetamise seisukohti ning arenguid. Eesti Õpetajate Liidu töös oli ta alati väärikas,  jäi ka kriitilistes olukordades tasakaalukaks,  õiglaselt  ja  targalt mõtestatud tegevuste toetajaks. Ta ei keelanud kunagi oma abi. kui seda vajati,  oli osaleja paljudes keerulistes läbirääkimisprotsessides.  Ta oli  uuel ajal  kõikide Eesti õpetajate kongresside  toimkonna liige,  juhtides kongressi toimumist, aidates otsuseid koostada ning olles eestvedajaks nende elluviimisel.                                                                                                                                                         Aarne Tõldsepp jääb meie mälestustesse meeldiva inimesena, kes julgelt ja motiveeritult esitas oma seiskohti,  olles sirgeseljaliselt õpetaja, õppejõu ja haridusliidrina õpetamise töö väärikal positsioonil. Usume, et Aarne on elanud õpetajana, Eesti Õpetajate Liidu liidrina ja Eesti Keemiaõpetaja Liidu presidendina sisukat ja haridusellu olulise jälje jätnud elu.

Langetame leinas pea ja tunneme kaotuse puhul kaasa kõigile lähedastele ning kolleegidele.

Eesti Õpetajate Liit

 

 

 

Eesti Õpetajate Liit ei toeta kiirustamist uue PGSi kehtestamisel

Eesti Õpetajate Liit (EÕL) on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kuna antud seadus reguleerib nii suurte erisustega valdkonda ja seaduse ühel moel rakendamine käib eesti koolidel ja koolipidajatel üle jõu, peab selle lahutamatuks osaks olema rakenduskava. Ka Vabariigi President peaks saama seaduse välja kuulutamisel lähtuda valdkonna strateegiast. Hetkel on riiklik „Elukestva õppe strateegia“ – mis peaks olema hariduse valdkonna strateegiline alusdokument – veel  alles välja töötamisel.

Strateegia puudumise arvele võib kanda ka selle, et seaduse koostamisel ei ole lahendatud järgmisi olulisi punkte:

1.     Riigieksamid ja nende roll haridustee jätkamisel (1 vs 20 punkti, kooli lõpetamine vs ülikooli sisseastumine, koolide välishindamine vs õpikultuuri kujundamine, jne);

2.      Õpetajate töökoormuse vastuoluline määratlemine (ühelt poolt on mõistlik õpetajate kontakttundide arvu vähendamine individuaalse lähenemise kontseptsiooni elluviimiseks, kuid teiselt poolt kasutatakse kontakttundide arvu palgakorralduse alusena – mida suurem hulk tunde 35-tunnise tööaja sisse mahub, seda kasulikum tööandjale.

3.      Õpetajate valminud kutsestandardiga arvestamine. Kutsestandard on teedrajav dokument, kus on kirjas 21. sajandi õpetaja vajalikud kompetentsid, millest lähtuvad õpetaja tööülesanded nii koolis kui ka väljaspool kooli.

4.      Rahastamine (segadus rahastamismudeliga häirib tõsiselt tervipildi mõistmist).

Ülaltoodut võib käsitleda EÕLi juhatuse seisukohana, millega me toetame mõtet, et niivõrd tähtsa seaduse välja kuulutamiseks on liiga palju tööd veel pooleli. Nagu näha, ei ole seadust kuidagi võimalik mõista üheselt ja see on juba praeguseks toonud oodatud lahenduste asemel küsimusi juurde.

 

EÕL küsib: õpetaja ja täiendkoolitus

Palume, et võtaksid kiirest kooliaasta lõpetamise ajast 5-10 minutit, et õpetajana enda täiendkoolituse vajadustele mõelda.
Sinu arvamus on oluline, sest annab otsese sisendi õpetajate koolitusvajaduse ning -võimaluse analüüsimiseks ja selle põhjal koolitajatele, rahastajatele ning ministeeriumile tegeliku pildi kuvamiseks.
Esmase kokkuvõtte tahame avaldada juba juuni lõpus.
Viide küsimustikule asub SIIN

 

Pressiteade

17.05.2013

EÕL: Õpetaja kutsestandard on sisuline ja kaasaegne dokument, aga suurem töö on alles ees.

15. mail, SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogus kinnitatud õpetaja kutsestandardist on töörühm lõppversiooniks teinud igati 21. sajandi ootustele ja võimalustele vastava õpetajaameti kirjelduse, hindab Eesti Õpetajate Liidu juhatus valminud dokumenti.

EÕLi juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul võib kutsestandardit lugedes esialgu üllatada kõigi nende oskuste ja teadmiste hulk, mida õpetajalt oodatakse, kuid suur hulk õpetajaid vastab nendele ootustele reaalselt ka juba täna. „Rohkem tähelepanu väärib see, et Kutsestandard toob väga ilmekalt välja, mis on erinevat ootustes 21. sajandi õpetajale võrreldes eelmise sajandi õpetajaga. Rõhuasetus on liikunud õppekava üldosa poole ning suurt rõhku on pandud õpetaja toimetulekule suhtlemisel ja õppetöö suhestamisel ühiskonnaga. Samuti on märkimisväärselt tõusnud ootus õpetaja rolli ja vastutuse suurenemisele nii koolikultuuris kui ühiskonnas laiemalt,“ selgitas Timakov, kelle sõnul ootab nii riik kui ühiskond 21. sajandi õpetaja kompetentside kirjeldust ning selles võtmes on hea, et need sõnastatud said. „Siiski võib ootuste ja tegelikkuse vahel olla teinekord kuristik, millest nüüd kutseomistamise süsteemiga sild üle ehitada tuleb.“

Kinnitamisele esitatud kutsestandardi suhtes jäi EÕL õpetajate kutseliiduna eriarvamusele õpetaja kutseastmete nimetuse osas ning kompromisslahendus eristada kutseastmed numbriliselt – 7-1 ja 7-2, jättes 8. taseme samuti kinnitamata, on parem vahelahendus kui vastuolulised nimetused.

Kutsestandardi vastuvõtmisega seoses väljendab EÕLi juhatus muret seoses kõlama hakanud mõtetega, et kutse omistajaks sobivad ka õpetajaskonnavälised institutsioonid. „Kindlasti on kutse omistamine õpetajate esindusorganisatsioonidele suur väljakutse, aga just ühiselt tuleb see lahendada. Siin on oma positsioon ja vastutus nii ülikoolidel, aineliitudel kui teistel,“ selgitas Timakov eelseisvaid väljakutseid.

EÕL on 1917. aastal asutatud Eesti õpetajate kutseorganisatsioon, mille eesmärgiks on õpetaja kutsealase võimekuse tõstmine, õpetajaameti väärtustamine, koolikultuuri arendamine ning õpetajate huvide esindamine ja kaitsmine.

Margit Timakov                                            Peeter-Eerik Ots

EÕL juhatuse esimees                                 EÕL juhatuse liige

Vaata ka www.opetajateliit.ee , www.arvamusaed.ee

 

Lühiinfo õpetaja kutsestandardi hetkeseisust

Ôpetaja kutsestandardi töörühma ligi poolteiseaastane töö jôudis 15. mail kutsenôukogu ette

Vastavalt saadud tööülesandele oli töörühm koostanud esmalt standardid viiele tasemele. Lôpusirgel sai Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusel viiest neli: kôrgkoolide antav esmakutse viidi kokku ôpetajakutsega (tase7-1).
Kuna kutsestandardi üks pôhieesmärkidest on anda ôpetajale tööriist oskuste kaardistamisel ja  oma arengu kavandamiseks, nägi töörühm positiivsena just astmete rohkust.

Lôpusirgel tôusid uuesti päevakorda nii tasemete arvu kui ka nende nimetuste küsimus.
Samad teema tôstatas ka kutsekomisjon, kus otsustati esmalt vastu vôtta 7. taseme kutsed tingnimetustega 7-1 ja 7-2 ning anda töörühmale lisaaeg ülesandega 8nda taseme kutsete ühendamiseks.

Ôpetajate abi ja aktiivset osalust läbi EÔLi oodatakse sobivate nimetuste leidmiseks ôpetaja arenguetappidele.

Edaspidises tegevuses peaks arvestama, et õpetaja kutsestandard annab vôimaluse väärtustada reaalset tööd, mitte pidada formaalset arvestust.

Ôpetaja kutsestandardi töörühm tuleb antud teemadel uuesti kokku augusti lôpuks. Kutsenôukogu järgmine koosolek on planeeritud novembri algusesse.

Korduma kippuvad küsimused õpetaja kutsestandardi kohta

1. Kas kõik peavad nüüd endale õpetajakutse taotlema?

Ei pea, aga selline oleks päris kaunis perspektiiv, kus kutsesüsteem kõiki õpetajaid motiveeriks endale kutset taotlema. Kvaliteedimärk ikkagi.

2. Mis nüüd õpetaja jaoks teisiti on?

Otseselt ei muutu midagi. Positiivne on see, et on seni parimal moel kaardistatud see maailm, mida õpetajaks olemine tähendab ning see annab kindlasti hea aluse isikliku täiendõppeplaani koostamiseks. Samuti tekib võimalus avalikkusel paremini aru saada õpetajaameti mitmetahulisusest.

3. Miks kutsestandardisüsteem parem on kui atesteerimissüsteem?

Kutsestandardisüsteem on õpetajate endi jaoks ja enda poolt tehtud. Atesteerimine oli pigem õpetajate hindamine väljastpoolt.

4. Kellele on kutsestandardit vaja?

Õpetajale, ülikoolidele, riigile ja avalikkusele. Õpetajatel on parem planeerida oma võimalikku täiendõpet ja kogemuste omandamist; ülikoolid saavad konkreetse aluse õpetaja eriala õppekavade koostamiseks; riigil tekib võimalus saada selgem pilt ette sellest, mida õpetajatelt oodata; laiem avalikkus saab võimaluse paremini mõista õpetajaks olemise komplekssust.

5. Mida tähendab kutsestandard?

SA Kutsekoda koduleht kutsekoda.ee ütleb: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

6. Kui kaua saadud kutse kehtib?

See on kutseandja ettepanek.

7. Kes annab Eestis õpetajakutset?

Kutseandja leidmiseks, kelleks kutsesüsteemi loogika alusel on vastava valdkonna kutseorganisatsioon, kuulutab SA Kutsekoda välja konkursi.

8. Kas standardid on muutumatud?

Üldpõhimõtted jah, detailid kindlasti mitte. Nende kaasajastamiseks annavad sisendi kutseliit koos aineliitude, ülikoolide jt asjaosalistega, et kutsestandard ajast maha ei jääks.

9. Millal saab hakata kutset taotlema?

Mitte varem kui 2013 hilissügisel, aga hetkel ei paista ühtegi põhjust kiirustamiseks.

10. Kas kutse saamine väljendub ka õpetaja palganumbris?

Seni sellist kokkulepet koolipidaja, riigi ja õpetajate vahel sõlmitud ei ole. EÕLi nägemuses kehtestab õpetaja kutsestandard siiski uue kvaliteedi, mille puhul ei sobi ka praegused palgakokkulepped.

11. Kas lasteaiaõpetajal on vaja taotleda õpetajakutset?

Idee järgi on kõigil, kellelt eeldatakse õpetaja kompetentse, vaja õpetaja kutset. Iseasi, kas lasteaiaõpetajal on vaja 7.taseme kutset või jõutakse siin mingi muu lahenduseni, ei ole veel teada.

12. Kas kutseõppeasutuse õpetajal on vaja õpetajakutset?

Kui töötab õpetajana, siis tulevikus küll. Kui kutsestandard näeb ette Kutsekooliõpetaja astme, on seal ka vajalik määratud. Täna kutseõpetajat eraldi puudutatud ei ole.

Eesti Õpetajate Liidu tegevusest 2012. aastal

0057_ol95

Möödunud aasta oli Eesti Õpetajate Liidule tegus ja pingeline. EÕL tähistas oma 95. sünnipäeva ja pidulikule tähtpäevale kohaselt mõtestati möödunut ning seati sihte edaspidiseks. Ka ühiskondlikul tasandil oli varasemate aastatega võrreldes rohkem hariduselus osalemist ning kaasa rääkimist, sest koolileu on jõudnud hetkel sellisesse seisu, kus õpetajd ei taha ja riik enam ei saa vanaviisi edasi toimetada.

Olulisemate tegemiste ning nende kajastusega saate tutvuda siin:Eesti Õpetajate Liit 2012A  (pdf)

 

Elutarkade inimeste arvamusi Eesti koolist ja õpetajast (videod)

Eesti hariduselus on palju muutumas – üritatakse korrastada koolivõrku, muuta seadusi, parandada õpikeskkonda nii õpilastel kui õpetajatel. Osa muutusi on tingitud globaalsetest arengutest uuel sajandil, kuid on ka suundumisi, millles võib aimata ka hetkepoliitika varjundeid. Õpetaja peab aga vaatamata kooli ümber toimuvale segadusele  iga päev klassi ees olema ning vahendama nii möödunud kui praegusaja teadmisi ja oskusi uuele põlvkonnale, sest peale tema pole kedagi seda tegemas. Vanematel pole aega ja arvuti ei tea, mis tohutust infohulgast on oluline ja mis mitte.
Sellest tulenevalt on Eesti Õpetajate Liidu 2013.aasta peateemaks professionaalse õpetaja roll muutuvas haridusparadigmas. Alustuseks küsisime neljalt  Eesti ühiskonna- ja vaimuelus aktiivselt inimeselt  nende arvamust eesti  kooli ja õpetaja kohta.

Küsimustele vastasid EV õiguskantsler Indrek Teder, emeriitprofessor Marju Lauristin, tõlkija ja kultuuriloolane Vello Salo ning EV presidendi nõunik Iivi Anna Masso.

Videod on valmistatud Balti Meedia ja Filmikooli üliõpilaste poolt.

EV õiguskantsler Indrek Teder arutleb teemadel: Milleks haridus? Õpetajate missioon. Loomingulisust ei tohi unustada. Pilk tulevikku.

Küsimused Marju Lauristinile, Vello Salole ja Iivi Anna Massole:

Nimetage viis asja, mis on Teie arvates eesti koolis väga hästi. – Marju Lauristini VASTUS

Kuidas olla hea õpetaja? –  Marju Lauristini VASTUS,  Vello Salo VASTUS        Iivi Anna Masso VASTUS

Millest võiksid õpetajad kinni hoida ja millest lahti lasta? – Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

Kas koolijuht peaks olema õpetajale koostööpartner või ülemus? – Marju Lauristini VASTUS,   Vello Salo VASTUS, Iivi Anna Masso VASTUS

1 5 6 7 8 9